Maailma esimese miljardäri lugu: ihne mees, kes tõi Lähis-Ida maailmakaardile
Jean Paul Getty sündis 1892. aastal Minnesotas. Tema isa Georg oli naftafirma omanik. 1914. aastal lõpetas Getty ülikooli kahe kraadiga - majandus ning politoloogia. Algselt töötas ta isa firmas, kuid peagi asutas ta omaenda ettevõtte ning oli 24-aastasena teeninud oma esimese miljoni. 1916. aasta miljon tähendab tänapäeval 21,8 miljonit.
Ootamatult teatas mees ühtäkki, et hakkab elama playboy elu. Kaks aastat ta tööd ei teinud, kuid naases siis nafta-ärisse ning jätkas sealt, kus pooleli jäi. Ta oli kaotanud siiski isa respekti, kes oma surivoodil ütles, et ta arvab, et poeg hävitab perekonna maine ning nende äri.
Isa surma järel sai Getty tänapäeva ümber arvestatuna 7,1 miljonit dollarit ning temast sai Getty Oil Commpany boss. Ta asus hoogsalt ettevõtet laiendama. Ta ostis üle ettevõtteid, et saada enda käte kogu naftaketi puurimisest kuni müügi ja transpordini.
Teise maailmasõja ajal pakkus Getty end mereväkke, kuid tal soovitati hoopis enda ettevõtte kaudu toota lennuki varuosasid. Seda ta ka tegi.
Aeg oli siis hoopis teine. Väljaspool USAd ei olnud väga naftat leitud. 1949. aastal tegi Getty investeeringu, mida paljud pidasid hullumeelseks. Getty ostis 100 miljoni dollari eest (toona 9,5 miljonit) 60 aastaks ekslusiivse loa otsida naftat riigist, millest läänemaailm ei olnud kuulnudki. See oli Saudi Araabia.
Enne Gettyt oli see riik väike vaene kuningriik. Naftat ei olnud keegi sealt leidnud ning ka järgmise 4 aastaga ei leitud sealt tilkagi. Getty kulutas seal veel 300 miljonit (30 miljonit toonases rahas) dollarit, et musta kulda ikkagi leida. 1953. aastal tasus tema kannatus ära. See „kasutu" maalapp hakkas õige pea andma 16 miljonit barrelit naftat aastas. Lähis-Ida ei olnud pärast seda enam endine.
Saudi naftaväljad tegid Gettyst kiiresti miljardäri.Mehest sai ka edukas hotelliärimees.
Eraelus tal nii hästi ei läinud. Ta abiellus ja lahutas viiel korral. Tal oli viis last, kellest üks suri noorelt.
Ajakiri Fortune kirjutas juba 1957. aastal, et Getty on tõenäoliselt maailma rikkaim mees. Kui talt küsiti, et kui palju raha ta saaks, kui ta müüks maha kogu oma varanduse, vastas mees: „Ma loodaks saada mitu miljardit. Aga pidage meeles, miljard ei ole enam väärt sama palju kui varem."
Tänapäeval teatakse Gettyt peamiselt muuseumide järgi, kuhu on paigutatud tema meeletud kunstikogud.
Kuuldavasti saadeti talle umbes 3000 kirja kuus. Inimesed palusid Gettylt raha. Artiklis pealkirjaga „On raske olla miljardär" ütles ta „Ma ei anna kunagi raha inimestele. See ei too tulu ja see on vale."
Mees oli tuntud oma kitsiduse poolest ning kindlasti ei oleks ta tänaste ülirikaste kombel andnud oma varandust heategevuseks. Selle mõtte peale kostis ta:
„Kui ma oleksin veendunud, et minu panus aitaks lahendada maailmas vaesust, siis ma annaksin ära 99,5% ja kohe. Aga ma näen paraku, et see ei lahenda midagi. Ükskõik kui imetlusväärne heategevusfondide töö ka ei oleks, harjutab see inimesi lihtsalt passiivselt raha saama."
Getty kitsidust näitas seegi, et rikas mees pesi ise oma sokke, et ta ei peaks palkama kedagi, kes seda teeks. Ta omas täpselt nii palju sokipaare, kui oli hädavajalik.
Lapserööv
Mõnes mõttes uskumatu tundub mehe käitumine 1973. aastal, kui Itaalias rööviti tema lapselaps. Nõuti lunaraha. Mees keeldus öeldes, et tal on veel 14 lapselast ning kui ta maksaks kaabakatele praegu kasvõi ühe penni, siis oleks tal veel 14 röövitud lapselast.
Peagi saabusid posti teel inimese kõrv ning mõned juuksekarvad. Röövlid ütlesid, et kui raha ei maksta, siis hakatakse lapselast tükk-tüki haaval saatma.
Getty suutis summat veidi alla rääkida ja oli ise nõus maksma 2,2 miljonit dollarit. See oli maksimaalne summa, millelt sai makse maksta. Lisaks oli ta nõus maksma 800 000 dollarit, kuid selle andis ta oma röövitud pojale laenuna, võttes 4% intressi.
Pojapoeg leiti Itaaliast elusana. Kui too tahtis vanaisa tänada, ei viitsinud Getty telefonis temaga rääkida.
Getty suri 1976. aastal 83-aastasena. Temast jäid maha kolm poega, 16 lapselast ja üks lapselapselaps. Ta jättis 1,2 miljardit dollarit heategevuslikku usaldusfondi, mis hakkas tegelema tema kunstikogu ja sellega seonduva toetamisega.
Jean Paul Getty kuulsad ütlemised:
Getty üheks pärandiks on ka tema tsitaadid. Raskele isiksusele vaatamata oli ta hea ütlemisega mees.
„Edu valem: tõuse vara, tööta kõvasti ja leia naftat."
„Kui sa oled pangale võlgu 100 dollarit, siis on see sinu probleem. Kui sa võlgned neile 100 miljonit, siis on see panga probleem."
„Raha on nagu sõnnik. Sa pead seda laiali puistama, muidu hakkab see haisema."
