Harva võtab maania nii järsult hoogu nagu praegu palavikuline kauplemine Hiinas. See on kestnud vaid kaks kuud, kuid juba ulatub Hiina toorainebörsi päevakäive 183 miljardi dollarini. Selle kõrval tundub mullune Hiina aktsiaturu mull ja Nasdaqi 2000. aasta mull tühja kohana.

Panustamise põhjuseks oli nägemus, et Hiina majandusstiimulid ja tööstusreformid viivad ehitusmaterjalide puuduseni. Selle põhjal massilise tegutsemise tulemusena on toorainehullus võtnud sellise mõõtme, kus seost reaalsusega on vähevõitu.

Hiina väikeinvestorite armee lendas nii hoogsalt peale, et aprillis igal päeval kaubeldi Hiinas rohkem puuvilla, kui kulub maailmas igale inimesele teksade õmblemiseks. Sojaube kaubeldi päevas mahus, millest saaks serveerida 56 miljardit tofut.

Nüüd on Hiina võimud kaalumas piiranguid, kuna toorainete hinnatõus kütab inflatsiooni ja päästab ebaefektiivsed tootjad vajadusest tegevus lõpetada.

„Kui laenuraha on liiga palju, siis otsib see suuremat teenistust,“ ütles raamatu Red Capitalism: The Fragile Financial Foundation of China’s Extraordinary Rise kaasautor Fraser Howie. „Isegi kui toorainete puhul on mõningane põhjus hinnatõusuks, on hiljutine pulliturg muutnud kontrollimatuks mulliks.“

Mitmelgi moel meenutab Hiina rahandusmaastik järjekordset maaniat. Esimese kvartali numbrid näitasid, et uute laenude andmine tegi rekordi, mis on andnud eraisikutele ja äridele kõrini raha investeerimiseks ajal kui enamus Hiina traditsioonilisi teenimiskohti tundusid väheatraktiivsed.

Hiina valitsuse võlakirjade tootlused on rekordmadalal. Varahalduse tooted ja ettevõtete võlakirjad on saanud kannatada üha kasvava ettevõtete maksejõuetuse tõttu. Mullu börsikrahhis kõrvetada saanutele on aktsiad jätkuvalt liiga riskantsed. Valitsus püüab piirata kapitali riigist pagemist, mistõttu raha peab kuhugi leidma tee.

25-aastane Jeremy He pani oma säästud aprillis toorainetesse olles eelnevalt kaotanud raha Hiina börsikrahhis. Ta otsustas, et varahaldustoodete tootlus on ebapiisav. Nüüd kaupleb ta finantsvõimendusega terasest ehitusel kasutatavaid julgestuslatte, sütt ja puuvilla. Te teenis enam kui 150% enne aprillikuud, kui toorainete hinnad hakkasid kukkuma.

„Mul on tööst kõrini, sestap hakkasin meelahutuseks toorainefutuure kauplema,“ ütles ta. Tema konto paisus 700 000 jüaanini (107 443 dollarit) enne kui kahanes aprilli lõpuks 400 000 jüaanile. „Kuna ma investeerin koos sõbraga, siis on mõnusam kaotust kanda.“

Enam kui 40% toorainebörsi terasest lattide käibest tuli öösel, kui eraisikutel on mugavam päevatöö järel tehinguid teha. Aprillis hoiti teraslattide ja rauamaagi panuseid vähem kui 3 tundi.

Eraisikutel on tarvis pangakontot ja ID-kaarti ning tuletistehingute konto saab avatud 40 minutiga. Morgan Stanely analüütikud kirjutasid, et ka miinimumsummat ei ole maaklerfirmad kehtestanud.

Vähemalt 5 tooraine hinnad on tõusnud hiljutisest põhjast üle 50%, mis on küll nõrk tulemus võrreldes mulluse tipu teinud Hiina aktsiaturu indeksi 159% tõusuga või Nasdaqi 256% tõusuga 16 aastat tagasi.

Daliani, Zhengzhou ja Shanghai toorainebörside veebruarikuine keskmine päevakäive oli 78 miljardit dollarit, kuid see tõusis 22. aprilliks 261 miljardile dollarile. See number ületab Iirimaa majanduse aastast kogutoodangut. Nasdaqi 2000. aasta alguse päevakäive oli vaid umbes 150 miljardit dollarit.

Osa eraisikuid ei huvita ametivõimude püüded spekuleerimist piirata. 30-aastane Peter Sun avas aprillis futuurikonto ja hakkas kauplema terast, bituumenit ja klaasi. Selleks kulub tal umbes pool sissetulekust, kasutades graafikutel saadavaid signaale ostu- ja müügitehingute ajastamiseks. Põhjalikumaks nõudluse ja pakkumise analüüsimiseks ei jätku tal aega.

„Mind ei huvita turu jahutamise meetmed,“ ütles ta.

Mõnedel toorainetel on fundamentaalsed põhjused tõusuks. Terase nõudlus on kasvanud infrastruktuuri kulutuste värske kasvu tõttu kinnisvarasektoris. Esimeses kvartalis kasvas uue kinnisvara põrandapind 19%. Teraselaod on suhteliselt tühjad ja terasesulatusahjud töötavad madalal võimsusel.

Kui Hiina mullune aktsiamull on võrdluseks, siis regulaatoritel võib olla raskusi turu rahustamisega ilma mulli lõhkamata. Mullu kaotati Hiina aktsiamulli lõhkedes 5 triljonit dollarit. Siis üritasid võimud vähendada finantsvõimendusega panuseid ja piirata aktsiaindeksifutuuride turul kauplemist. Tagajärjeks oli futuurituru kauplemismahu kukkumine 99% võrra.