Maailma tipptasemel katused tulevad Tartust. Vaata ka põnevat galeriid!


OÜ Evari Ehitus on kaasatud ka ERM ehitusse
OÜ Evari Ehitus on kaasatud ka ERMi ehitamisseOÜ Evari Ehitus

Tallinna vanalinn võib ju oma punaste viilkatustega maailmakuulus olla, aga reaalsus on see, et enamik Eesti korterelamutest, ühiskondlikest hoonetest ja äripindadest on lamekatustega ja vanemad katused vajavad kiiremas korras korralikku renoveerimist.

OÜ Evari Ehitus juhataja ja vastutava spetsialisti Rein Kala sõnul on Eestis umbes 24 000 kolme ja enama korteriga lamekatusega korterelamut, lisaks suur hulk muid hooneid nagu kõikvõimalikud suuremad kaubanduspinnad, spordihooned, koolid, büroohooned, laod, logistikakeskused, arhiivid, muuseumid jne.

Igaüks, kes omab või on kinnisvara ostnud või müünud teab, et viimase korruse korterite esmaseks suureks ohuks on just nimelt katus, kas see on korralikult soojustatud, kuidas on lood hoone piirete külmasildade ja ruumide ventilatsiooniga?


Vanade ja/või valesti ehitatud lamekatuste kolm suuremat probleemi on:

  • katus ei pea kinni väljast tulevat niiskust
  • läbi katusekonstruktsiooni läheb palju soojust kaduma
  • üksikud katusesõlmed on puudulikult või valesti lahendatud ja see tekitab palju erinevaid probleeme.
Seotud lood:

Enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist nappis igasuguseid ehitusmaterjale, sealhulgas ei olnud ka efektiivseid soojustusmaterjale. Eriti andis see tunda lamekatuste soojustamisel. Toona ehitatud katused olid väikese soojustakistusega, palju soojusenergiat läks läbi katusekonstruktsiooni hoonest välja. Suvel palavate ilmadega aga kuumenesid viimase korruse ruumid üle. Hoonete tõhus ventileerimine oli praktiliselt lahendamata, ruumide sisekliima ei olnud hea. Palju oli niiskuskahjustusi. Kuna küttehinnad olid madalad, siis vajakajäämised konstruktsioonilahendustes kompenseeriti ruumide ülekütmisega. Sel ajal kasutatud katuste kattematerjalid olid valmistatud ehituspapi baasil ilma tugikangata. Suuremate katusekonstruktsioonis tekkinud pingete korral ei suutnud katuse kattematerjal tekkinud pingeid vastu võtta ja rebenes.

Kindlasti peab nõukogude ajal ehitatud lamekatused kriitilise pilguga üle vaatama. Reeglina toona ehitatud hoonetel tõsiseid ehituskonstruktsioonide kandeprobleeme ei ole. Ehitati piisava tugevusvaruga. Suurt tähelepanu lamekatuste renoveerimisel tuleb pöörata soojustusele, eriti erinevates sõlmelahendustes. Vajadusel tuleb parandada katuse kallet. Samuti tuleb korrastada katuse karniisid, parapetid, korstnad, katuseluugid, katuseaknad, ehitada katuse tuulutus, et välja viia katusekonstruktsiooni sattunud niiskus. Uuem trend on paigaldada lamekatustele katuse- ehk turvapollarid koos turvatrossidega. Paljudes Euroopa riikides on katuse turvapollarite kasutamine kohustuslik.

Kui aga lamekatus on korralikult ehitatud ja hooldatud, on sel mitmeid eeliseid. Rein Kala toob esile, et lamekatus on mõõtudelt piiramatu suurusega ja seepärast paljudel suurtel objektidel tegelikult ainsaks katuselahenduseks. Lamekatuse konstruktsioonilahendused on teistest katusetüüpidest lihtsamad ja enamikul juhtudel seetõttu ka soodsamad. Eriti märkimisväärne on antud asjaolu suuremate katuste puhul.

6 sammu hoonete katuste renoveerimisel


  • korraldada katuse ülevaatus ja selgitada välja vajalikud tööd. Vajadusel kaasata tehnilist konsultanti
  • leida ehitustöödeks rahalised vahendid
  • tellida katuse või kogu maja renoveerimisprojekt
  • korraldada ehitushange, valida katuseehitaja
  • korraldada ehitustööde läbiviimine
  • korraldada lamekatuse pidev ülevaatus ja vajalik hooldus

OÜ Evari Ehitus on mitmete põnevate ja tunnustatud objektide katuste looja. Näiteks on nende tehtud Eesti esimese veekeskuse, Aura Veekeskuse, katus Tartus. Ahhaa teaduskeskuse katus tunnistati aga koguni maailma katusemeistreid koondava organisatsiooni IFD poolt 2011. aastal maailma parimaks katuseks. Ettevõtte portfooliosse kuuluvad muu hulgas ainulaadne mätaskatus Tehvandi Hotellil Otepääl, äsja Tartus valminud Eesti Rahvusarhiivi katusetööd, Tartu südalinnas Riia 2 tervet kvartalit hõlmava multifunktsionaalse äri- ja vabaajakeskuse katuste ja tunnelite ehitus ning Eesti Rahva Muuseumi (ERM) katusele turva- ehk katusepollarite paigaldamine.

Selliste suurte objektideni ei jõutud üleöö. Evari alustas ettevõtlusega 1991 aastal. Rein Kala meenutab, et lamekatuste ehitamist alustati vaid ühe brigaadiga. Oskusteavet nappis, palju tuli ise avastada ja vigadest õppida. Nüüd töötab Evaris 25-30 väljaõppinud spetsialisti. Järjepidevalt toimuvad töötajate täiendkoolitused. Inimestele meeldib Evaris töötada ja firmast lahkujaid on vähe.

Täna on Evari põhitegevuseks lamekatuste ehitamine, remont, renoveerimine, rekonstrueerimine kogu töö juurde kuuluva kandva profiilpleki, soojuse, aurutõkke paigaldamisega ja hüdroisolatsiooni, korstende, karniiside, parapettide, vihmaveesüsteemide, tuulutussüsteemide ehitamisega. Evari soojustab vundamente ja keldriseinu, hüdroisoleerib vundamente, põrandaid, terrasse, rõdusid, korrusparklaid, sildasid, viadukte. Tehakse lamekatuste ülevaatust, hooldust ja liiglume koristust. Töid tehakse üle Eesti ja aastaringselt.

Katuste eluiga sõltub katuse asukohast, katuse otstarbest, hooldusest, materjalist, lahendustest, paigaldusest. Tänapäeval vastavalt ehitusnormidele ehitatud lamekatuste elueaks loetakse 20 kuni 40 aastat.