Kolmandik noori taanlasi käis hambarsti juures viimati kaks aastat tagasi, kuid tervenisti 68 protsenti ei ole seal käinud ka viimase kahe aasta jooksul ning kaks protsenti ei mäletagi, millal nad üldse hambaarsti juures kontrollis käisid.

Taani hambaarstide assotsiatsiooni Tandlaegeforeningen juht Freddie Sloth-Lisbjerg rõhutas uuringut kommenteerides ka Eestis paljukuuldud juttu: mida rohkem ja pikemaajaliselt hambaarsti juurde minekut edasi lükata, seda kindlam võib olla, et esiteks on suus probleeme rohkem ja teiseks, suuremate hädadega kaasneb ka suurem kulu.

Numbreid ka. Tavaliselt arvavad taanlased sarnaselt eestlastega, et hambaarsti juurde minekuga kaasneb suur rahakulu. Tegelikult maksab Taanis suurema hambaaugu parandamine ligikaudu 1600 sealset krooni ehk pisut üle 200 euro ja väiksema hambaaugu saab parandatud juba 400 taani krooniga ehk umbes 50 euroga.

Arvestades Taani ülikõrget elatustaset ja sealseid sissetulekuid, siis ei peaks sajakonna eurone arve - plussi-miinus - tegelikult taanlase igapäevast toimetulekut kuigivõrd mõjutama. Näiteks taanlase tunnitootlikkus, millest sõltub suurelt jaolt ka tema palk, on ligikaudu 50 eurot, Eestis 10-11 eurot.

Kevadel avaldas ÜRO egiidi all tegutsev Sustainable Development Solutions Network (SDSN) riikide heaolu analüüsiva raporti The World Happiness Report, mille järgi on Šveits riik, kus elavad maailma kõige õnnelikumad inimesed.

Šveitsile järgnesid Island, Taani, Norra ja Kanada. Kõige õnnetumad on sama indeksi põhjal Togos, Burundis, Süürias, Beninis ja Rwandas elavad inimesed.

Eesti jääb õnnelikkuse indeksi põhjal 73. kohale, edestades sellega lõunanaaber Lätit, kes on sama indeksi põhjal 89. positsioonil. Eestist eespool on Soome (6), Rootsi (8), Leedu (56) ja Venemaa (64).

Uuring põhineb arvamusküsitlusel, selles on arvestatud ka sisemajanduse koguprodukti inimese kohta, keskmist eluiga, riigi korruptsioonitaset ning sotsiaalsete vabaduste määra. Taani SKP elaniku kohta 2014. aastal 44 300 USD, võrdluseks, Eestis oli sama näitaja 27 000 USD-d. Taani majandus kasvas mullu ühe protsendi, Eesti majandus 2,1 protsendi võrra.

"Õnn on sotsiaalse arengu aluseks ning peaks olema eesmärgiks avaliku poliitika kujundamisel," öeldi uuringu läbiviijate poolt BBC-le.