Kerviel palus Prantsusmaa kohtunikel sel nädalal üle vaadata kaks tema osas tehtud kohtuotsust. Esmalt 2010. aasta otsus, kus teda süüdistati selles, et ta varjas riskantseid tehinguid, mis viis riigi ühe suurima panga, Société Générale, kuristiku äärele. Teine otsus kohustas meest pangale maksma 4,9 miljardi euro suuruse kahjutasu.

Teist nii suure võlaga eraisikut maailmas ei leidu. Just seetõttu võib ta kanda maailma vaeseima mehe tiitlit.

Väidetavalt on välja tulnud uued tõendid, mis mehe süüd vähendada võivad. Ta ei ole kunagi vaidlustanud seda, et ta panustas 5 miljardi ulatuses panga rahaga, kuid ta väidab, et pank teadis sellest.

Pressi lekkis audiosalevestis, kus kunagi asjaga seotud olnud prokurör Chantal de Leiris ütleb 2015. aasta juunis ühele politseinikule „Société Générale teadis...see on ilmselge." Jutt käis Kervieli riskantsetest tehingutest.

Pank vastas süüdistustele koheselt ning nad väitsid, et tegu on meediamanipulatsiooniga. Oma teates tuletas pank meelde, et Kerviel on tunnistatud kohtus süüdi kolmel korral.

Ühed arvavad, et Kerviel oli ülbe kaubitseja, kes sai teenitud karistuse, kuid teised näevad teda etturina karmi finantssüsteemi masinavärgis, mille kütteks on ahnus.

Ta astus taas kohtu ette juba möödunud kolmapäeval. Prantsusmaa suurpanka ootavad ees mitmed ebameeldivad küsimused.

Kui 39-aastane Kerviel 2010. aastal teada sai, et ta on võlgu 4,9 miljardit dollarit, siis kirjeldas ta seda terminiga „eluaegne surmanuhtlus". Kui mees teeniks 100 000 dollarit aastas, siis maksaks ta võlga tagasi 49 000 aastat.

Tegelikult ei ole vahet, kas mees peab lõpptulemusel maksma 4,9 miljardit või näiteks 490 miljonit eurot - ta ei saaks selle maksmisega hakkama nii või naa.