Riigi juhid loodavad, et ehk on nende territooriumi all peidus ka musta kulda ehk naftat, kuid senised katsed ei ole palju lootust andnud.

Pärast iseseisvumist 1960. aastal (Prantsusmaast) on riiki pidevalt tabanud rahutused ning riiki on juhtinud inimesed, kelle soov ei ole sugugi olnud elanike elujärje parandamine ega riigi eeskujulik juhtimine. Märksõnadeks on olnud võimuvõitlus, vägivald ja nälg.

Viimane suur raputus toimus 2013. aastal, kui moslemitest mässulised võtsid suures osas riigis võimu enda kätte. Nad olid pärit Seleka-nimelisest grupist. Nende vastu asus suures osas kristlastest koosnev sõjavägi. Neid kutsuti anti-balakaks.

Rahvusvahelise surve tõttu oli Seleka sunnitud võimu üle andma üleminekuvalitsuse kätte. Aasta oli siis 2014. Sellele järgnes kuude kaupa vägivalda. Riik oli kaoses ning polariseerunud ehkki selle pinnal olid nii ÜRO rahuvalvajad kui ka Prantusese võõrleegion.

Riiki soovitakse rahvusvaheliste organisatsioonide toel ja nende näpunäidete järgi muuta. Käimas on presidendi- ning parlamendivalimised, mille esimene voor toimus eelmise aasta lõpus. Ehkki logistiliselt oli tegu väga keeruliste valimistega, kirjutati ametliku valimisosaluse reale kena protsent - 79. Lugemine võttis aega päevi. Presidendivalimiste teine voor toimub kõigi eelduste kohaselt jaanuari lõpus, kui rinda pistavad kaks esimese vooru edukamat kandidaati.

Majanduse nutune seis

Optimistid loodavad, et demokraatlikud protsessid toovad riigi välja väga närusest seisust. Selleks on aga vaja väiksemat sorti imet. Korralagedus ning oluliste otsuste mitte tegemine on tekitanud olukorra, kus rahasüsti vajaksid kõik riigi sambad, alates haridusest kuni taristuni välja.

Riigi olulisim ekspordiartikkel on teemantid. Sealt tuleb 40-55% ekspordikäibest. Samas läheb hinnanguliselt 30-50% teemantidest riigist välja salaja.

Riigile on oluline ka põllumajandus. See sektor on suurim tööandja. Siit eksporditakse peamiselt maniokki, pähleid, maisi, sorgot, hirssi, seesamit ja teelehti.

Maniokki eksporditakse seejuures 200 000 kuni 300 000 tonni aastas. Tegemist ei ole just väga suurt tulu toova saadusega ehkki tegemist on Kesk-Aafrikas elavate inimeste ühe peamise toiduainega. Raha palju enam genereeriva puuvilla aastane ekspordimaht on siin aga vaid 25 000 kuni 45 000 tonni. Elusloomade kasvatamist pärsib aga see, et riigis lendavad ringi haigusi kandvad tsetsekärbsed.

Suurimad impordipartnerid on riigil Holland (19,5%), Kamerun (9,7%) ja Prantsusmaa (9,3%).

Ekspordi sihtriigid on aga Belgia (31,5%), Hiina (27,7%) ja teine väga vaene riik Kongo Demokraatlik Vabariik.

Tuleb siiski välja tuua, et SKT ja SKT inimese kohta on selle riigi puhul keeruline teema, sest väga suur on varimajanduse osakaal.

Saab näha, kas maailma vaeseim riik saab jalad alla. Nende SKT kukkus 2013. aastal 36%. 2016. aastal loodetakse seal näha 4% kasvu. Ekspertide arvates on riigis tänu kasvanud turvalisusele (murettekitav on see siiski jätkuvalt) ning erinevatele valimistele ees oodata paremaid aegu. Sotsiaal- ja humanitaarolukord on riigis täna keeruline. Elanikest 33% vajab humanitaarabi. Riik on üks tihedamini asustatud maid Aafrikas. Seal oleks vaja teha olulisi investeeringuid taristusse, näiteks riigi eri piirkondade ühendamisse maanteedevõrgustiku abil.

Millised riigid järgnevad?

Vaesuselt maailma teine riik on Kongo Demokraatlik Vabariik, kus SKT elaniku kohta oli 2015. aastal 750 dollarit. Selle negatiivse võistluse kolmandal poodiumiastmel asub Malawi 820 dollariga.

Alla tuhande dollarilise SKTga elaniku kohta on ka Libeeria (935 dollarit) ja Burundi (951 dollarit).