Maailmakuulus eestlane, kellest eestlased ise midagi ei tea

                     
Maailmakuulus eestlane, kellest eestlased ise midagi ei tea
RAUNO VOLMAR

Kuulsaim eesti majandusteadlane andnuks Mart Laarile omal ajal teist nõu kui Friedman.

Ragnar Nurkse, kelle sünnist möödus reedel sajand, ei olnud vabaturu fundamentalist, vaid eelistas universaallahendustele abinõusid, mis oleksid olukorrale vastavaks timmitud.

Klassikaliseks peetakse tema teostest eeskätt kolme-nelja – sõltuvalt sellest, kelle arvamust küsida. “Kõik, mida Nurkse kirjutas, oli oluline,” kinnitas tema kaasaegne USA majandusteadlane Jacob Viner.

Esimese maailmasõja järel ei olnud enamikul riikidel esialgu muud võimalust, kui lasta oma valuutakurss vabaks – sedavõrd napid olid nende kulla- ja valuutareservid. Hiljem võeti suuremas osas maades kasutusele kulla või hõbeda suhtes fikseeritud kurss. 1930. aastate majanduskriisi ajal aga selgus, et riigisisestest meetmetest ei piisanud vahetuskursside püsivana hoidmiseks.

Seepärast loodi pärast Teist maailmasõda rahvusvaheline dollari suhtes fikseeritud valuutakursside võrgustik ehk Bretton Woodsi süsteem – inimajaloo suurejoonelisim rahanduseksperiment. Eeskätt seostatakse sellega Briti majandusteadlaste John Maynard Keynesi ja Harry Dexter White’i nime. Augusti ja septembri vahetusel Tallinnas peetud Nurkse mälestuskonverentsil esinenud Oxfordi ülikooli doktorandi Scott Urbani meelest peaks Nurkse seisma nende kahe kõrval. Seda tänu Rahvasteliidu uuringule “International Currency Experience”, mille põhiautor ta oli.

Nurkset Bretton Woodsi süsteemi loojaks nimetada oleks ilmselt liialdus – see protsess käis juba aastaid enne nimetatud teose valmimist 1944. aastal. Küll aga oli tema raamatul Urbani hinnangul ülioluline roll Bretton Woodsi süsteemi põhimõtete poliitikutele ja avalikkusele selgitamisel. Ja ka süsteemi olemasolu õigustamisel ja põhjendamisel, kui selgus, et see ei toimi tegelikult siiski nii ladusalt, kui teoreetiliselt võinuks.

Arenevate maade puhul nägi Nurkse kolme võimalikku strateegiat. Esiteks maavarade tootmist ja eksporti. Kuna ta aga eeldas, et toorainehinnad ajapikku langevad, ei pidanud ta seda teed õigeks. Teiseks võimaluseks pidas ta tööjõumahukate toodete eksporti arenenud riikidesse, kuid arvas, et nood asuvad sel juhul omamaise tööstuse survel turu kaitseks tõkkeid püstitama.

Lahenduseks pidas Nurkse tasakaalustatud kasvu teooriat. Selle järgi ei tohiks riik ühtegi sektorit eelisarendada, vaid peaks arendama kogu tööstust, suunates toodangu siseturule või teistesse arengumaadesse. Eri valdkondade töötajate ostujõu üheaegne kasv looks ka kõigile kaupadele riigisisese nõudluse.

Nobeli preemia laureaat?

Teemal, kas Nurkse võinuks millalgi saada 1969. aastal asutatud Nobeli majandusauhinna laureaadiks, võib samuti spekuleerida. Tema teoste järgi otsustades olnuks tõenäolisem tema kandidatuuri esilekerkimine rahvusvahelise rahanduse teemaliste tööde põhjal, kuigi Bretton Woodsi süsteem tegi majanduspreemia loomise ajal juba oma viimaseid hingetõmbeid.

Tallinna tehnikaülikooli professor Wolfgang Drechsler leiab: “Nurkse saavutused on tänapäeval kergesti rakendatavad, iseäranis seetõttu, et tema ideed üleilmastumise ja riigijuhtimise kohta ühtivad suuresti nüüdsetega.”

Ragnar Nurkse

Teoseid

•• “Internationale Kapitalbewegungen” (“Kapitali rahvusvaheline liikumine”), 1935

•• “International Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period” (“Rahvusvaheline rahanduskogemus: õppetunde sõdadevahelisest perioodist”), 1944

•• “The Course and Control of Inflation: A Review of Monetary Experience in Europe after World War I” (“Inflatsiooni kulg ja kontroll: ülevaade monetaarsest kogemusest Euroopas pärast Esimest maailmasõda”), 1946.

•• “Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries” (“Kapitali moodustumise probleeme vähearenenud riikides”), 1953.

•• “Equilibrium and Growth in the World Economy. Economic Essays by Ragnar Nurkse” (“Tasakaal ja kasv maailmamajanduses. Ragnar Nurkse majandusteaduslikud esseed”), 1961

Elulugu

•• Ragnar Nurkse sündis 5. oktoobril 1907 Raplamaal Käru vallas metsniku pojana.

•• 1926. aastal lõpetas saksakeelse Tallinna toomkooli ja astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mis andis tollal ka majandusharidust, kuid asus peagi õppima Edinburghi ülikooli mainekasse majandusteaduskonda, mille lõpetas 1932. aastal.

•• 1934. aastal asus Nurkse tööle Genfi Rahvasteliidu sekretariaati, mis Teise maailmasõja aastail kolis USA-sse Princetoni.

•• Töötas finantsanalüütikuna ning vastutas muu hulgas iga-aastase rahandusülevaate eest. Tema täpset tegevust varjutab mingil määral saladuseloor, sest selles organisatsioonis koostatud teadustöödes autori nime tavaliselt ei mainitud.

•• Pärast Rahvasteliidu tegevuse lõppu oli Nurkse 1946. aastal lühikest aega ÜRO palgal. Ragnar Nurkse suri 6. mail 1959. aastal südameatakki Genfis, kus viibis Ford Foundationi stipendiaadina.

•• Kuus aastat hiljem loodi Columbia ülikoolis temanimeline õppetool.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused