Maailmapanga ja IFC poolt kokku pandud hinnang maailma riikide pankrotiseadustele näitab Eesti nõrkusi: siinne pankrotiprotsess kestab kaua ja võlausaldajad saavad tagasi ainult väikese osa rahast.

Maailmapank ja IFC vaatlevad oma analüüsis kolme näitajat. Esimene on keskmise pankrotiprotsessi pikkus. Eestis on see kolm aastat. Näiteks Soomes alla ühe aasta, USA-s poolteist ja Rootsis kaks aastat.

Teiseks, millised on pankrotiprotsessi kulud. Eestis kulub 9 protsenti vaidlusaluse vara väärtusest. Ja kolmandaks kui suure osa oma nõuetest saavad kreeditorid (töötajad, laenuandjad, maksuamet) pankrotipesast tagasi. Eestis umbes 37,5 protsenti nõuetest. Võrdluseks Soomes 87,3, Rootsis 75,1, USA-s 76,7 ja Taanis 86,5 protsenti.

Kui jätta kõrvale protsessi kulud, mis Eestis on keskmisel tasemel, siis pankrotiprotsessi pikkuse ja tagasisaadava raha osas on meie näitajad halvad. Kuulume pigem ühte rühma Ladina-Ameerika ja Aafrika riikidega.

Ka ajaleht The Economist kirjutab viimases numbris, et võrreldes USA-ga on pankrotiseadusted nõrgad päris mitmetes Euroopa riikides. Eelkõige käib see Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja ka Saksamaa kohta. Põhiline erinevus tuleb sellest, et USA-s on pankrotiprotsessi eesmärk säilitada firma, selle äritegevus ja töökohad. Paljudes Euroopa riikides, sealhulgas ka Eestis, tähendab pankroti küüsi langemine aga sisuliselt firma kadumist.

The Economist tsiteerib reitinguagentuuri Standard & Poor’s, kelle arvutuste kohaseltnäiteks Prantsusmaal 90 protsenti pankrotiprotsessi sattunud ettevõtetest livideeritakse. Eestis on sama näitaja veelgi kõrgem.

Tegelikult ongi mitmetes riikides viimastel aastatel astud samme, et muuta pankrotiprotsessi paindlikumaks. Eesmärgiks just vähendada raskustesse sattunud firmade lõplikku likvideerimist.

Muuseas Eestiski hakkas hiljuti 26. detsembril kehtima uus saneerimisseadus, mis peab aitama pankrotiprotsessis ettevõtete tegevust ümberkorraldada.