Nimelt on Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud tuule- ja päikesesüsteemid materjalimahukamad kui praegused fossiilsetel kütustel tuginevad süsteemid, kirjutab Briti majandusleht Financial Times Maailmapanga raportile tuginedes.

Raporti kohaselt võib metalli ning haruldaste muldmetallide kaevandamine tekitada energia-, vee- ning maakasutusega tõsiseid keskkonnaprobleeme.
Maailmapanga energiagrupi juht Riccardo Puliti kinnitas majanduslehele, et tuuleturbiinide ning päikesepaneelide kasutamise kasv kahekordistab nõudlust metallide järele ning akudes vajaliku liitiumi nõudlus võib tema sõnul kasvada enam kui 1000 protsenti.

Majandusleht kirjutab, et raport avaldati pärast seda, kui suured kaevandusfirmad hakkasid toonitama oma seotust puhta energia ning elektriautodega. Kuid väga vähe on tähelepanu pööratud sellele, millist keskkonnamõju kujutab endast elektrisõidukitele akude tootmine ning taastuvenergia salvestamiseks vajalike seadmete järsk kasv.

Puliti sõnul on asja lihtne kokkuvõte see, et roheline tehnoloogia on materjalimahukas ja kannab endas võimalikke tõsiseid riske kohalikele öko- ja veesüsteemidele ning kogukondadele, märgib Maailmapank.

Koobalti, vase ja nikli hind on viimase aastaga elektrisõidukite suurenenud nõudluse tõttu hüppeliselt tõusnud.