Maailmapank: intresside tõus lööks Eesti peret valusamalt kui devalveerimine
Kahe järgmise aasta jooksul võib 11 miljonit inimest endises idablokis langeda alla vaesuspiiri ning 24 miljonit inimest vaesuspiiri lähedale, kirjutas Maailmapank oma täna avaldatud uuringus „Kriis jõuab koju: Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia majapidamiste koormuskatsed“.
Vaesuse tagasitulek Euroopa Liidu idapoolsetesse uutesse liikmesriikidesse ja endistesse Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia järglasriikidesse tähendaks sisuliselt seda, et möödunud „rasvase kümnendi“ rasv kuluks taas ära.
Niinimetatud Vene kriisi (1998) ja tunamullu USA kodulaenumulli lõhkemisest alanud üleilmse finantskriisi vahele jäänud aastatel ronis vaesusepiirist kõrgemale 50 miljonit inimest, kuid nüüd seisab võrreldav hulk perekondi seisavad taas silmitsi rahaliste raskustega.
Muu hulgas tegid Maailmapanga analüütikud erinevatel statistilistel näitajatel põhinevad „koormuskatsed“, kuidas mõjuks laenuintresside tõus, tööpuuduse kasv ja devalveerimine Eesti perekonnale, kes on laenu võtnud.
Kõrged intressid viiksid miinusesse iga neljanda laenuvõtja
Praegu on võetud laenudega raskustes iga üheteistkümnes laene võtnud Eesti leibkond. Alati võivad asjad minna hullemaks. Maailmapanga analüüs näitab arvutuste tulemusi, milline mõju oleks intresside tõusul 5 protsendipunkti võrra, krooni 25-protsendilisel devalveerimisel ja tööpuuduse kasvul 10 protsendi võrra.
Neist kolmest riskist oleks huvitaval kombel intresside tõus 5 protsendi võrra kodulaenuga koormatud eestlastele kõige hirmsam. Intressid võivad tõugata iga neljanda laenudega koormatud kodumajapidamise rahalistesse raskustesse.
Ehk täpsemalt öeldes: nende laenu võtnud leibkondade osakaal, kes tõenäoliselt hilinevad laenude maksmisega või teenivad vähem raha, kui laenude tagasimaksed ja elamiskulud nõuavad, hakkaks Maailmapanga arvutuste järgi ulatuma senise umbes 9 protsendi asemel 27 protsendi ligi.
Kergemalt võivad hingata need, kes on võtnud soodsa fikseeritud intressiga laenu – juhul kui laenumaksed neid juba praegu ei kägista.
Tööpuuduse hüppeline kasv on hullem kui devalveerimine
Kui tööpuudus kasvaks 10 protsendipunkti võrra, siis satuks laenudega raskustesse iga viies laenu võtnud leibkond. (Euroopa Liidu statistikaameti Eurostati metoodika järgi on Eestis töötuse määr praegu 15,2 protsenti, Eesti kohalik statistika näeb 12,9-protsendilist töötust.)
Kui krooni devalveeritaks 25 protsendi võrra, siis kasvaks hädaliste arv ligikaudu 5 protsendipunkti võrra, 14,5 protsendile, nii et puudutatud oleks iga seitsmes laenu võtnud leibkond. (Kui jõud üle käib, siis loe uuringu asjakohast peatükki, mis on kättesaadav Maailmapanga koduleheküljelt – seal on täpsemalt kirjeldatud metoodikat ja arvutuskäike. Kogu uuring on kättesaadav siit).
Eesti pered paistavad silma suure võlakoormaga
Raport tõstab Eestit esile ka selle poolest, et Eesti leibkondade võlakoormus kokku ulatub pea 50 protsendini kogu majandusest (sisemajanduse koguproduktist). Nii suure võlakoormaga ei saa uhkeldada ükski teine endine idabloki riik, piirkonna keskmine ulatub ainult veidi üle veerandi SKPst.
Selle näitaja poolest on Eesti kõige lähemal Euroopa Liidu vanadele liikmesriikidele, kus kodumajapidamiste võlakoorem on keskmiselt 65 protsenti SKPst.
Sealjuures on huvitav, et suurte tarbimis- või muude laenude all ägab ilmselt võrdlemisi vähe Eesti leibkondi. Samas uuringus esitatud andmete all meil võrdlemisi vähe rahvast, nende maht pole nii suur kui eluasemelaenude maht: eluasemelaenud moodustavad leibkondade kogu laenukoormusest umbkaudu 81 protsenti, ülejäänu jaguneb laias laastus pooleks tarbimislaenude ja muude laenude vahel.
Läti näitajad on võrdlemisi sarnased, kuid muudes Euroopa Liidu uutes idapoolsetes liikmesriikides kipub eluasemelaenude keskmine osakaal leibkonna kogu laenukoormuses olema mõnevõrra väiksem.
Rumeenias kolmveerand laenudest tarbimiseks
Samas on teises äärmuses erandlikud Bulgaaria ja Rumeenia – tervelt kolmveerand Rumeenia kodumajapidamiste laenukoormusest on tarbimislaenud (eluasemelaene on veidi üle 20 protsendi), Bulgaarias moodustavad tarbimislaenud poole kodumajapidamiste võlakoormast ja eluasemelaenude osakaal jääb 43 protsendi juurde. Ülejäänud ELi kuuluvas Ida-Euroopas on eluasemelaenude osakaal üle poole leibkondade keskmisest võlakoormusest.
