Kinnisvarahaldusega tegeleva Metro Capital Management juhatuse liige Sulo Nigul ütles Päevaleht Online’le, et nende vastvalminud Metro Plaza büroopindadest on välja üüritud 75 protsenti.
See on praegust turusituatsiooni, mis on viimased aasta aega langustrendis püsinud, ka mehe enda sõnul suhteliselt hea tulemus.
„Ligi pool üürilepingutest on sõlmitud just viimase paari kuu jooksul,“ tõdes Nigul ja lisas, et lõviosa üürnikest moodustavad suurte välismaiste korporatsioonide Eesti filiaalid.

Tammsaare Ärikeskuse büroopindade rentimisega tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Einar Vellendi sõnul on samuti vahepeal totaalsesse madalseisu langenud turg vaikselt näitamas tõusumärke.
„Tammsaare Ärikeskuse pindadest on hetkeseisuga välja üüritud 73 protsenti ja võimalike uute klientide huvi on jätkuvalt suur,“ ütles Vellendi Päevaleht Online’le.
Tema sõnul on viimasel ajal kogu büroopindade üüriturg olnud suhteliselt stabiilne ja klientide puuduse üle enam nuriseda ei saa.

„Möödunud aasta suvel oli suurem paus, kuid praegu tuntakse pindade üle huvi juba igapäevaselt.“

Niguli kinnitusel ei saa olenemata hetkelisest tõusust kogu turgu veel kiitvalt hinnata, sest üürilisi on juba aasta aega olnud keeruline leida, kuid lootust seisu paranemisele on.
„Olukord on veel raske, sest suurem osa üürnikest on ebakindlad just enda tuleviku ja maksevõimekuse suhtes ning paljud on juba eellepingute sõlmimise ajal „alt ära hüpanud“,“ tunnistas Nigul.
Seetõttu pole tema sõnul erilist mõtet ka ebakindlate klientidega üürihindade üle kaubelda ning pigem keskendutaksegi neile, kel konkreetne soov ja võimalus lepinguid sõlmida.


Välisosalusega ettevõtted altimad uute pindade otsijad

„Esialgne hind on vaid indikatsioon,“ lausus Vellendi ja lisas, et iga üürnikuga peetakse individuaalseid läbirääkimisi ning vastavalt kliendi erisoovidele tegelik üürihind on kas madalam või kõrgem esialgsest väljapakutust.

Nagu ka Metro Plaza üürnikest moodustavad enamuse välisosalusega ettevõtted, võib Vellendi sõnul sama täheldada ka Tammsaare Ärikeskuse puhul.
Meeste sõnul on välisosalustega suurkorporatsioonidel paindlikumad võimalused turul tegutsemiseks ja klientide huve paremini teenivatele büroopindadele kolimiseks.

Siiski tõdes Vellendi, et välisosalusega ettevõtete piiritaguseid omanike tihtilugu eriti ei huvita, kus siinne filiaal töötab. Neil on lihtsalt kindlam finantsiline tagatis, mis paljudel kohalikel ettevõtetel praeguses majandussituatsioonis puudub.

Üheks kolimise indikaatoriks on Vellendi sõnul kindlasti see, et paljud seni vanades hoonetes pesitsenud ettevõtted leiavad, et senine ei vasta enam nende ootustele ning mõttekam on minna uude, kus hinnatase on sama.
„Vanematel hoonetel muutub ajaga seisukord ja kui omanikul pole ressurssi selle korrashoidmiseks, kolitakse pigem uude kontorihoonesse, kus kehtivad samad hinnad,“ lisas Vellendi.