Maa-amet korraldas eelmisel aastal 12 kirjalikku ja neli elektroonilist enampakkumist, mille tulemusena sõlmiti 754 kinnisasja eraomandisse võõrandamise lepingut ja võõrandati 6778 hektarit maad, teatas amet.

Kõigist müüdud kinnisasjadest võõrandati 116 kinnistut (koguväärtusega 6,43 mln eurot) looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade tasaarvestamise käigus.

Riigile omandati tasaarvestamise tehingutega 67 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja. Tasaarvestamistel tekkinud kinnisasjade väärtuste vahena hüvitati riigile rahas kokku 1,65 miljonit eurot.

Kokku pani maa-amet mullu müüki 853 kinnistut kogupindalaga 6599 hektarit ja alghinnaga ligi 16,3 miljonit eurot.

Enim kinnistuid oli müügis Harju maakonnas – 148 kinnistut kogupindalaga 645,1 hektarit. Pakkumised laekusid 59 protsendile ehk 87 kinnistule.

Müügiedukus oli kõige kõrgem Võru ja Viljandi maakondades. Võru maakonnas, kus pandi müüki 30 kinnistut, laekusid pakkumised 29 kinnistu ostmiseks.

Viljandimaal müügis olnud 83 kinnistust tehti pakkumisi 78 kinnistule. Kõige vähem – 7 kinnistut – oli müügis Hiiu maakonnas, kus tehti pakkumised 6 kinnistu ostmiseks.

Nii nagu varasematel aastatel sõlmiti ka mullu kõige rohkem võõrandamislepinguid maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutele. Neid müüdi 647, kogupindalaga 6741 hektarit, kogusummaga 14,62 miljonit eurot.

Elamumaid müüdi 81 kinnistut kokku 3,16 miljoni euro eest. Lisaks võõrandati väiksemas mahus äri- ja tootmismaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa kinnistuid kokku 2,67 miljonit eurot.

Võõrandatud kinnistute keskmiseks pindalaks kujunes 8,99 hektarit ja keskmiseks müügihinnaks 27 100 eurot.

Võrreldes 2011. aastaga vähenes müük äsjalõppenud aastal pindalaliselt umbes 8000 hektari, kokku 647 kinnistu võrra.

Käesoleva aasta riigieelarve seadusega keskkonnaministeeriumile ette nähtud müügikohustus on 15 miljonit eurot.