Maanteeamet: tanklates alkomüügi keelustamine parandab liiklusohutust
Kuigi maanteeamet ei ole tanklates alkoholimüügi keelustamise võimalikku mõju eraldi hinnanud ollakse kindlal seisukohal, et alkoholi raskemini kättesaadavaks tegemine mõjub liiklusohutusele hästi.
„Eestis toimub iga-aastaselt umbes 200 liiklusõnnetust, milles osaleb joobes sõidukijuht. Siia lisanduvad juhtumid, kus liiklusõnnetuses osales alkoholi tarvitanud jalakäija. Nende hulgas on tõenäoliselt ka selliseid, mille toimumises mängis otsest rolli tanklates müüdav alkohol,“ ütles maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits Ärilehele.
„Probleemi tuleb meie hinnangul vaadata siiski laiemalt. Maailma praktika näitab, et alkoholi kättesaadavuse vähendamine vähendab ka alkoholist ühiskonnale tingitud kahju. Sealjuures võib alkoholi füüsiline kättesaadavus mõjutada sotsiaalseid ja kultuurilisi norme, mis omakorda mõjutavad alkoholi tarvitamise mustreid,“ selgitas ta.
Alkoholi müügi keelamine tanklates on Ernitsa hinnangul üks võimalus just liiklusega seotud käitumismustreid positiivses suunas ümber kujundada.
Eestis tabati eelmisel aastal 7000-l korral roolist alkoholi tarvitanud autojuht. Sealjuures enamikul neist (79 protsendil) oli vere alkoholisisaldus üle 0,5 mg/g ehk promilli ja 36 protsendil omakorda üle 1,5mg/g.
„Justiitsministeeriumi tehtud uuringust võib sisuliselt välja lugeda, et joobes juhtide karistamine ei anna sageli oodatavat tulemust ja lisaks karistamisele peame me probleemile ka teisi lahendusi otsima,“ rääkis Ernits.
Bensiinijaamas joonud mees sõitis kaaslase surnuks
Olemas on ka vähemalt üks Harjumaa raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjoni hinnang, kus on viidatud sellele, et tanklates alkoholi müügi keelamisega saaks liiklusõnnetuste toimumise riski vähendada.
Komisjoni kokkuvõtte kohaselt kaotas Aegviidus Jägala poolt Käravete poole liikunud sõiduk MB 230 juhitavuse, paiskus vasakkurvis paremale teelt välja vastu puud. Auto roolis oli 21-aastane Jan, kes oli alkoholijoobes. Surma sai 17-aastane kõrvalistmel turvavöö lahti istunud noormees.
Komisjon jõudis järeldusele, et liiklusõnnetuse põhjuseks olid sõiduki juhi valed juhtimisvõtted ehk lubatust suurem sõidukiirus ja alkoholijoove.
Hukkunu ja sõiduki juht tarvitasid komisjonile teadaolevalt enne liiklusõnnetuse toimumist sündmuskohast mõne kilomeetri kaugusel asuva bensiinitankla parklas koos alkoholi. Juhi ütluste kohaselt oli kaasreisija juhi tugevast alkoholijoobest täielikult teadlik.
Sõidukijuhi joove (0,78mg/l) tuvastati umbes 2 tundi pärast liiklusõnnetust, mistõttu tegelik joove liiklusõnnetuse ajal pidi olema oluliselt suurem.
Kohalike elanike sõnul on joobes sõidukijuhtimine asulas ning selle ümbruses küllalt levinud. Seda soodustab vähene liiklusjärelvalve piirkonnas.
Komisjon tõi oma raportis välja harilikud meetmed, mida tuleks teha selliste juhtumite ärahoidmiseks tulevikus, kuid jõuti ka järeldusele, et lisaks roolijoomarluse vastastele ja turvavööd kasutama õhtutavatele sotsiaalkampaaniatele, tuleks kaaluda ka tanklates alkoholimüügi lõpetamist.
