Maapoodnikud: alkoholi piirikaubanduse tõttu väheneb müük kiirelt ka teistes kaubagruppides

 (177)

Täna toimus riigikogu komisjonide ühisistung, kus erinevad osapooled arutasid, mida teha selleks, et maapoed välja ei sureks. Maapiirkondades asuvate kaupluste juhid rõhutasid, et olukord läheb järjest hullemaks - kui pea kogu alkohol ostetakse nagunii piiri tagant, siis nüüd käiakse seal ka maiustuste, lihatoodete ja karastusjookide järgi, rääkimata aia- ja ehituskaupadest.

Pea 50 miljoni eurose käibega Meie kaupluseketi juht ja väikekaupmeeste liidu juhatuse liige Rein Reinvee ütles komisjonide ühisistungil, et nende ketil oli käibe langus suur läinud aasta neljandas kvartalis, eriti detsembris.

"Väga keeruline on aru saada, kuhu me nii jõuame - investeeringuteks on äärmiselt halb aeg. Me ei julge teha poode juurde, Tallinna lähistele ainsana veel julgeme, sest siin on ainsana ostujõud säilinud. Suletakse koole, pangakontoreid, erinevaid teenuseid," rääkis Reinvee.

"Mul on tunne, et Toompeal ei ole siiski hästi teada probleemi tõsidus. Nagu enne öeldud, neljandas kvartalis näeme, et piirikaubandus on mõjunud ka teistele kaubasortidele - maiustused, lihasaadused, karastusjoogid. Ja see ainult toidu poolelt, aga me pole veel rääkinud aiandustoodetest või mööblist. Samuti on suur probleem pandiga, sest kõik, mis ei lähe taaraautomaati tagasi - ja Lätist toodud taara eest midagi tagasi ei saa- jääb vedelema prügikottide viisi meie poodide juurde," rääkis Reinvee.

Seotud lood:

"Me oleme rõhutanud, et kui hinnavahed jäävad, aga need on mõistlikud, ei tee inimesed äkkväljasõite. Seni oleme ju toime tulnud ja suutnud näiteks suurte kettidega konkureerida."

Väikepoodnikud tõdesid, et maapoodide käibest moodustab alkohol 40-50 protsenti, kuid rõhutasid, et see ei tähenda nagu poed ainult alkoholimüügist elaksid. "Lihtsalt osakaal on suurem ja kui tõmmata kaardimajal liiga palju kaarte alt ära, siis maja kukub kokku - st pood pannakse kinni," ütles Aldar Eesti juht Riho Maurer. "Meeldib või ei meeldi, aga väikekauplus peab müüma teatud kaupu, et ära elada. Alkoholi on tunduvalt lihtsam müüa kui kohupiima, säilivusaja pärast. Kui maapood ei suuda konkureerida piiri taga asuva kaubaga, siis lihtsalt ei ostetagi siit midagi ja pood paneb uksed kinni. Iga kuuga läheb asi halvemaks. Eesti riigi mõttes siin kindlasti midagi katastroofilist ei ole, aga selline väljasuretamine pole õige."

Värskas asuva poe Lemmik (OÜ Marmil) juht Margus Karro edastas poliitikutele kolm soovi: aktsiisid alla tuua ning lisaks keelata alkoholireklaam ja alkoholikampaaniad, et noor põlv sõltujaid ei kasvaks peale.

Istungi juhataja Helmen Kütt ütles, et tunnustab väikekaupmeeste liitu nende tegevuse eest. "Mitmed ettepanekud seadusemuudatustes, nii näiteks alkoholiaktsiisi tõusu vähendamine kui ka alkoholi müügikohtade puhul väikepoodidele erandi tegemine [väikepoed ei pea, erinevalt suurpoodidest, peitma või eraldama alkoholilette muust kaubast- toim.] on paljuski just väikekaupmeeste töövõit," ütles Kütt. Ta lisas, et jaanuari lõpus kohtuvad Balti riikide esindajad Lätis Balti Assambleel arutamaks aktsiisierisuste ja piirikaubanduse teemat.

Sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ning rahandus-, maaelu- ja majanduskomisjoni osavõtul toimus ühine istung, kus kuulati huvigruppide esindajad. Arutelu ajendiks on Eesti Väikekaupmeeste Liidu märgukiri „Maapoodide kaitseks koguti 31 000 allkirja", milles avaldatakse muret maapoodide säilimise üle.

Istungil osalesid Eesti Väikekaupmeeste Liidu, Kaupmeeste Liidu, sotsiaalministeeriumi, rahandusministeeriumi, maaeluministeeriumi, maksu- ja tolliameti, tarbijakaitseameti, politsei- ja piirivalveameti ja Eesti Konjunktuuriinstituudi esindajad.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare