Madal börsihind vähendas elektritootmist oktoobris viiendiku võrra
Eesti elektritarbimine kasvas samal ajal kolm protsenti 718 gigavatt-tunnini. Kasvu tingis mõnevõrra madalam välisõhutemperatuur. Oktoobrikuu kokkuvõttes oli Eesti elektrisüsteemi bilanss 63 gigavatt-tunniga ülejäägis, teatas Elering.
Eestit läbinud elektri transiitvoogude maht oli üle kahe korra suurem kui aasta tagasi – 532 gigavatt-tundi. Transiidi kasvu põhjustasid tavapärasest suuremad energiavood Venemaa ja Balti riikide elektrisüsteemide vahel.
Taastuvenergia toodang oli oktoobris aastatagusega võrreldes 23-protsendilises languses, kuid toodangu osakaal elektri kogutarbimisest jäi sarnaselt eelnevatele kuudele 14 protsendi juurde. Taastuvenergiat toodeti eelmisel kuul kokku 113,6 gigavatt-tundi, millest 60 protsenti toodeti biomassist, 39 protsenti tuulest ja üks protsent vee jõul.
Ebasoodsad tuuleolud vähendasid tuuleenergia toodangut 30 protsenti.
Baltikumis tervikuna vähenes elektritootmine aastases võrdluses kaheksa protsenti, kusjuures vastukaaluks Eesti toodangu langusele kasvas Lätis tootmine 11 protsenti 482 gigavatt-tunnini ja Leedus kolm protsenti 252 gigavatt-tunnini. Summaarne tarbimine Baltikumis jäi möödunud aastaga võrreldes samale tasemele, moodustades 2,24 teravatt-tundi.
Baltimaade elektribilansi defitsiit moodustas oktoobris kokku 726 gigavatt-tundi, kasvades aastatagusega võrreldes 20 protsenti. Hinnanguliselt 62 protsenti puudujäägist kaeti impordiga Põhjamaadest ja 38 protsenti impordiga kolmandatest riikidest.
Põhjamaades kasvas elektritoodang oktoobris nelja protsendi võrra 33,69 teravatt-tunnini ning tarbimine kahe protsendi võrra 31,96 teravatt-tunnini. Põhjamaade summaarsest toodangust andsid Rootsi elektritootjad 41 protsenti, Norra 36 protsenti, Soome 17 protsenti ja Taani kuus protsenti. Selle aasta kümne kuu kokkuvõttes ulatub Põhjamaade elektribilansi ülejääk 14 teravatt-tunnini.
