Mitmed analüüsid näitavad, et Rootsi eluasemeturg on ülehinnatud. Juba niigi kõrged Stockholmi korterite hinnad on jätkanud tõusu ja kasvanud viimase aastaga enam kui 10% võrra (vt lisatud fail). Suhteliselt kiire kasvu trend on kestnud juba aastaid. Seejuures jäi 2008. aastal puhkenud üleilmse finantskriisi mõju Rootsi kinnisvaraturule lühiajaliseks ja mitmete teiste Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt väikeseks.

Ülehinnatuse suuruse osas on hinnangud erinevad. IMF hindas eelmisel suvel, et Rootsis on eluasemeturg ligi 22% ülehinnatud, kuid analüütikute ja reitinguagentuuride poolt on välja pakutud ka suuremaid hinnanguid. Kinnisvaramulli hindamisel tuleb arvestada riigi kinnisvaraturu eripärasid ja Rootsi kinnisvaraturul on rida tegureid, mis suurendavad nõudlust ja piiravad pakkumist. Planeerimise ja keskkonnakaitse regulatsioonid teevad eluasemete rajamise kalliks ja keerukaks, mis piirab kinnisvara pakkumist. Samuti mõjutavad Rootsi kinnisvaraturgu piirangud renditurul, millede tõttu ei eksisteeri kodu ostjate jaoks sisulist alternatiivi üürikorterite näol. Samal ajal on Stockholmis soosinud nõudlust eluasemete järgi sissetulekute suurenemine ja sisserändest tingitud elanikkonna kasv, aga ka väga madalad laenuintressimäärad.

Kinnisvarahindade langus võib võimendada majanduses tekkivaid tagasilööke. Kui kinnisvarahinnad peaksid järsult ja suurel määral alanema, siis  võib see mõjutada negatiivselt eratarbimist ja investeeringuid ning halvendada pankade laenukvaliteeti. Rootsi majanduse suhtes tähendaks selle riski realiseerumine märkimisväärset negatiivset mõju, kuna pankade varade maht on Rootsi SKP mahust ligi 4 korda suurem. Lisaks suurele krediidiriskile on haavatav ka Rootsi pankade rahastamisstruktuur. Kuna Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas hüpoteeklaenudega kaetud võlakirjadel, siis muudaks kinnisvarahindade järsk ja ulatuslik langus pankadele raskemaks ja kallimaks turgudelt laenamise.

Eestit võib võimalik kriis mõjutada kahe kanali kaudu. Esiteks, majandusolukorra halvenemine Rootsis halvendab ka Eesti majanduskasvu väljavaadet. Kuna Põhja-Balti regioon on tihedalt lõimunud, siis probleemid ühes riigis levivad kiiresti ka teistesse riikidesse. Teiseks moodustavad Põhjamaade pangagrupid üle 90% (Rootsi pangagrupid ligi 80%) Eesti pangandusturust, mistõttu mõjutaks emapankade rahastamise tingimuste muutus ka Eesti suuremate pankade ja seega ka olulise osa Eesti majanduse rahastamist. Eesti kodumaiste jaehoiuste kasv on siinsete pankade rahastamisriski viimaste aastatel küll oluliselt vähendanud, kuid grupi integreeritud osana mõjutab emapankades toimuv otseselt ka siinsete pankade likviidsust, rahastamist ning turgude hinnanguid Eesti majanduse ja finantsstabiilsuse kohta.