Magdaleena haiglas avati moodne veresoonkonna kirurgia keskus
Magdaleena haiglas kogu teise korruse hõivanud uue sisustuse ja aparatuuriga keskus läks omanikele maksma ligi 10 miljonit krooni.
“Töö on korraldatud nagu läänes,” ütles kliiniku juhatuse liige kirurg Tiit Meren. Näiteks on paigaldatud kliinikusse erakordselt tõhus ventilatsioonisüsteem, mis võimaldab hoida hoolikalt puhtust. See omakorda vähendab infektsiooni ja tüsistuste ohtu. Mida vähem neid esineb, seda lühemat aega tuleb patsiente kliinikus hoida ja seda väiksemad on kulutused. Parimal juhul lahkub kirurginoa all käinud patsient kliinikust juba samal päeval.
Kulud ja tulud on TKK-s rangelt kontrolli all. “Püüame nii teha, et ka kõige madalama astme töötaja saab aru, et on oma kliinikus ja kui midagi raiskab, siis oma raha,” ütles Meren. Ettevõte annab tööd ligi 70 inimesele ja püüab tõestada, et ka Eestis on arstidel võimalik meeldivas keskkonnas töötada, ei pea ilmtingimata Soome või mujale tööle kippuma.
Möödunud aastal 800 operatsiooni teinud kliinik on viimastel aastatel haigekassast saanud 13-15 miljonit krooni, mis on katnud ligi 95 protsenti ettevõtte kuludest. 11 aastat Keilas paiknenud kliiniku kolimine Tallinna on aga toonud uusi patsiente, kes suudavad ise operatsiooni eest tasuda.
“Haigekassa ütleb meile: sõbrad, me anname teile nii palju raha. Teised haiglad lööksid selle summa kiiresti läbi ja istuksid käed rüpes: raha pole. Arvan, et see on meie oskuste küsimus, kuidas suudame inimesi võimalikult kiiresti ja tüsistustevabalt ravida,” lausus Meren.
Ida-Tallinna keskhaiglaga strateegilist koostööd tegeva erakliiniku omanikeks on neli Eesti kirurgi. Ettevõtte viimaste aastate käive on küündinud üle 10 miljoni krooni, kasumit on teenitud igal aastal mõne miljoni jagu.
