Hiljuti kaitses Kadri Arula Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritööd kaugtöö kasutamise laiendamise võimaluste kohta Eesti infotehnoloogia ettevõtetes. Kaugtöö mõiste kujutab endast kohapaindlikku töö vormi, kus inimesed töötavad kas osaliselt või täielikult väljaspool organisatsiooni tavapäraseid tööruume. Harilikult on kaugtööga seotud ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendite kasutamise võimalus töö tegemiseks.

Arula toob magistritöös välja, et hetkel on kaugtööd oluline uurida nii sellepärast, et internetipõhiste kommunikatsioonivahendite laialdasema leviku tõttu on tõusnud nii interneti kiirus kui ka inimeste tehnilisemad võimalused kaugtöö tegemiseks ning sotsiaalministeeriumi väitel on viimase kümne aasta jooksul ka soov kaugtööd teha aina kasvanud. Samas pole 2009-2015 aastate jooksul kaugtööd tegevate inimeste hulk muutunud ning jäänud 20% ümbrusse.

Kaugtöö pigem vajaduspõhine lahendus

Peale kümne tarkvara arendamisega tegeleva ettevõtte juhtidega intervjuude läbiviimist jõudis Arula järeldusele, et igas neist on selline töötegemise viis võimalik, ent pigem kasutatakse seda vajaduspõhiselt ning osa-ajaliselt. Peamisteks antud töövormi kasutamise põhjusteks toodi välja välismaalt või välismaalastega töötamine, töötaja haigestumine ning töö- ja pereelu ühitamine. Lisaks ilmnes, et Eesti infotehnoloogia ettevõtetes on kaugtöö tegemise võimalus saanud juba iseenesestmõistetavaks, seega oleks sellest keeldumine konkurentsivõimelisele ettevõttele pidurdav faktor.

Küsitletud organisatsioonid nägid kaugtöös võimalust kulusid kokku hoida ning veel toodi välja, et kohapaindlikkus väldib töötajate lahkumist. Kaugtöö pakkumise tulemina nähti näiteks töötajate rahulolu kasvu ning töölesõiduks kuluva aja kokkuhoidu. Ometi ilmnes, et kaugtöö võib viia sotsiaalse isoleerituseni ning kolleegidega suhtlusest hakatakse puudust tundma. Seetõttu mainisidki kõik osalenud ettevõtted, et vajalik on korraldada ühiseid ettevõtmisi, mis on tarvilikud nii meeskonnatunnetuse tekitamiseks ja hoidmiseks ning inimeste motiveerimiseks.

Ühised ettevõtmised olulisemad

„Me ei ole robotid, me töötame inimestega ja sul on vaja seda inimlikku kontakti ka. Kui sa oled koos väljas käinud või pidutsenud või mida iganes teinud, siis sa ikkagi usaldad oma töökaaslasi rohkem ja sa tunned neid paremini ja tead, kuidas reageerida," kirjeldas üks intervjueeritav olukorda.

Magistritöö järeldustena toob Kadri Arula välja, et infotehnoloogia valdkonnas pole kaugtöö tegemise olukord nii halb kui sotsiaalministeeriumi andmed väidavad, ent ettevõtted ise kaugtööd liialt propageerima ei kipu, sest endiselt hinnatakse näost näkku suhtlemise eeliseid. Samas tuleb välja, et vähene kaugtöö kasutamise määr ei pruugi olla tingitud vaid tööandjapoolsest passiivsusest, sest kuna kaugtööd kasutatakse enamasti vajaduspõhiselt ning töötaja soovil, võib selle töövormi kasutamist piirata ka inimeste enda vähene julgus või teadmatus antud paindlikkust küsida.

Lõpetuseks tuleb ka rõhutada järeldust, mis võiks kehtida pea kõigisse sektoritesse kuuluvate ettevõtete kontekstis. Intervjueeritud tõid välja, et antud töövormi võimaldamine väljendab ka ettevõtete soovi oma töötajate rahulolusse panustada, mida magistritöö autor peab üleüldise tööpuuduse valguses oluliseks aspektiks.

„Vaata, see on see, et kui sul nõudepesumasinat ei ole, siis järelikult sa ikka päriselt oma naist ei armasta. Sama asi on kaugtööga, et kui sa seda üldse ei võimalda, siis sa päriselt ikkagi ei hooli sellest, kas need inimesed töötavad sinu juures või mitte,“ sõnastab üks intervjueeritav mõtte.