Mahepõllumajandustootjad saavad toetuseks 7,6 miljonit krooni
Toetust makstakse kokku 17.239 hektarile ühikumääraga 230 krooni hektari kohta. Kolmekordse määra ehk 690 krooni hektari kohta saavad taotlejad teravilja, tehniliste kultuuride, kartuli, söödajuurvilja, lühiajalise rohumaa ning haljasväetistaimede all oleva maa eest. Üheksakordses määras ehk 2070 krooni hektari kohta makstakse toetust avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede, katmikkultuuride, viljapuu- ja marjaaedade ning puukoolide all oleva maa puhul, teatas PRIA pressiesindaja Heli Raamets.
Erinevaid koefitsiente kasutatakse seetõttu, et erinevate põllukultuuride kasvatamise kulutused on väga erinevad.
Maakondade lõikes on kõige rohkem toetuse saajaid - 52 - Põlvamaal, kuid suurim osa toetusest - 950.000 krooni - läheb Viljandimaale. Suurima toetuse, ligi 403.000 krooni saab üks Harjumaa ettevõte.
Mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks esitati kokku 315 taotlust, millest rahuldati 294. Peamiseks toetusest ilmajäämise põhjuseks olid riiklikud maksuvõlad ja see, et ettevõtet ei olnud mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud, selgitas Raamets.
Mahepõllumajanduslikku tootmist toetatakse Eestis alates eelmisest aastast.
Mahepõllumajandusliku tootmise toetust saavad taotleda need põllumajandustootjad, kes kasutavad õiguslikul alusel mahepõllumajanduslikuks taime- või loomakasvatuseks kokku vähemalt 0,5 hektarit põllumajandusmaad, kes järgivad mahepõllumajanduslikule taime- ja loomakasvatusele esitatavaid nõudeid ning kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud. Ettevõtete vastavust mahepõllumajanduse seaduse nõuetele kontrollib taimetoodangu inspektsioon iga tootja juures kohapeal vähemalt kord aastas.
Mahepõllumajandus on keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine ning põllumajandussaaduste ja -toodete käitlemine.
