Mahetoodangut tuleb tikutulega otsida

Kuigi põllumeeste huvi mahetootmise vastu on pärast toetuste kasutuselevõttu kasvanud, on mahetoodangut Eesti toiduaineturult raske leida, sest seda kasvatatakse vaid paaril protsendil haritavast põllumaast.

Kõige rohkem kasutatakse mahemeetodit Eestis rohumaade viljelemisel ja teraviljakasvatuses, suhteliselt palju ka astelpaju- ja maasikakasvatuses. Mahetootmise all on kokku 20.000 hektarit põllumajanduslikku maad, sellest 14.000 hektarit on rohumaa ning 4000 hektarit on tera- ja kaunvilja all.

Euroopa Liidus on mahepõllumajandus üks enamsoositud sektoreid, see on valdkond, kus nõudlus on enamasti suurem kui pakkumine, ütles ETAle põllumajandusministeeriumi keskkonnabüroo juhataja Eiki Lepmets. Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2005 oleks mahetootmise käes kümnendik kogu põllumaast.

"Eesti ei saa sellist eesmärki endale veel võtta, sest praegu on mahetootmise käes vaid kaks protsenti Eestis haritavast põllumaast, aga ilmselt ei saavutata ka Euroopa Liidus püstitatud eesmärki," tõdes Lepmets.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust on ilmnenud, et peaaegu pooled küsitletuist ostaksid mahetooteid sageli ja 29 protsenti mõnikord, kui nende toodete valik oleks oluliselt laiem kui praegu.

Mujal maailmas on mahetoit tavalisest keskmiselt 30 protsenti kallim. EKI uuringu kohaselt on üle poole Eesti tarbijaist nõus tasuma mahetoodete eest kuni 10 protsenti kõrgemat hinda, 15 protsenti lepiks kuni 20 protsenti kõrgema hinnaga ning 29 protsenti ostaks mahetooteid vaid siis, kui nende hind oleks võrdne sarnaste tavatoodetega.

Lepmetsa sõnul on Eestis hinnavahe umbes 20 protsenti, osa mahetootjaist müüvad oma toodangut aga isegi tavatoodanguga sama hinnaga. Tarbijal on mahetooteid aga raske üles leida, sest kõik mahetootjad ei kasuta mahemärkigi selle kõrge hinna tõttu.

Toetusi hakati Eestis mahetootmise eest maksma 2000. aastal, tänavu on toetusteks ette nähtud 14 miljonit krooni. 1999. aastal oli Eestis 89 mahetootjat, 2000. aastal 230 ja eelmisel aastal 369. Tänavu on ainuüksi mahetootmisega alustajaid 377.

Mahepõllumajandus on keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine ning põllumajandussaaduste ja -toodete käitlemine. Võrdväärsed mõisted mahetootmisega on ka ökoloogiline ja orgaaniline tootmine.