Saksamaa nädalakiri Spiegel portreteerib pikemas artiklis tänapäeva Moskva edasipüüdlikumast ja läänemeelsemast seltskonnast ka Liksutovi, kes pani oma praeguseks umbes 600 miljoni euroni kasvanud varandusele aluse Muuga sadamas söeterminaliga opereerides.

Oma ametiaega Moskva palgal alustas Liksutov sellega, et lasi lahti umbes kolmveerandi transpordiga tegelevatest töötajatest ning palkas asemele nooremad inimesed.

Kuna Moskva teedel-tänavatel käib viimasel ajal praktiliselt igal pool tihe remont ja ümberehitustöö, siis võib kuulda ka Liksutovi suhtes kriitilisi hääli. „Kas sa tahad, et inimesed ei saaks enam autoga kesklinna tööle sõita?“ küsib kremlimeelse uudisteportaali Vzgljad kolumnist. „Kas sa tahad hävitada Moskva kesklinna? Oled sa kindel, et sa pole CIA agent?“

Liksutov on Moskvas koondanud jõud taanlase Jan Gehliga, kes vedas omal ajal projekti, mille käigus rajati Kopenhaagenisse üks Euroopa pikimaid linnakeskkonnas ainult jalakäijatele mõeldud ala. Gehl on esitanud Moskva valitsejatele juba ka plaani, kuidas saaks linnaruumi rohkem jalakäijatele avada.

Liksutovi ja Gehli koostöö on tõend selle kohta, et kui tahad panna moskvalased rohkem jala käima, siis peab tulema initsiatiiv neilt, kes on linna tulnud väljaspoolt.

„Kui ma abilinnapeana alustasin, siis polnud mingeid plaane selle kohta, kuidas saaks silmapiiril terendavat liikluskorralduslikku katastroofi vältida,“ rääkis Liksutov. „Kümned tuhanded moskvalased olid hakanud kasutama autosid selle pärast, et ühistransport oli vana, räpane ning kogu süsteem väga ebamugav,“ kirjeldas ta.

Liksutovi ajal on Moskvasse ostetud juurde 5700 uut bussi, trolli ning trammi. Samuti on tekitatud ainult ühistranspordile mõeldud sõidurajad. Ka ametlike taksode arv on kaheksakordistunud.