Mainori kõrgkooli juht: ettevõtluskaugetele teadlastele ei tohiks maksumaksja raha anda

 (119)
Ettevõtluskõrgkool Mainor
Ettevõtluskõrgkool MainorFoto: Oliver Tsupsman

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad ütleb vastulauses nädalavahetusel peaministrile saadetud teadlaste pöördumisele, et raha ei tohiks anda hoopis teadlastele, kes eraettevõtlusest aru ei saa ning kelle jaoks on ettevõtlus ja vaba turg sõimusõnad.

Laupäeval saatsid Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Teaduskoda ja Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu ühispöördumisena peaministrile avaliku kirja, milles nõudsid, et riik tohiks püsivalt toetada ainult riiklike asutuste, mitte aga eraettevõtete teadustegevust. "Baasfinantseerimisest tuleb eemaldada riigiabi erafirmadele, kes hetkel saavad baasi kaudu võimendust erasektorisisestele koostöölepingutele," nõudsid teadlased peaministrile saadetud kirjas.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul luges temagi nädalavahetusel teadlaste deklaratsiooni ja ei uskunud oma silmi. "Kuidas peavad haritud inimesed probleemiks seda, et AS Cybernetica või OÜ Protobios teadust teevad ja seda ka edukalt turustavad. Lööb täiesti pahviks, et kirjutatakse alla sõnadele, mis sisuliselt ütlevad, et turul edukas teadustiim on paaria ja talle maksumaksja raha usaldada ei või. Kuidas on võimalik, et tänases Eestis on eraettevõtlus kellegi jaoks sõimusõna?" ütles ta.

Oadi sõnul jätavad kaeblejad mainimata, et nimetatud raha saavad taotleda ainult evalveeritud teadusasutused. „Evalveerimine on kvaliteedi kinnitamise protsess, mis nõuab väga suurt investeeringut. Erakapitalil põhinevad teadusettevõtted on selleks vajamineva raha suutnud ise turult teenida ja Eesti teadusse juurde tuua," märkis Oad.

Seotud lood:

Tema sõnul on need vähesed ettevõtted, kes on samal ajal nii riigile maksutulu teeninud kui ka teadust evalveerinud, kangelased. “Seetõttu on ainult maksumaksja rahast elava seltskonna nõudmine erasektori vastu piiratud," ütles erakõrgkooli tegevjuht.

Oadi sõnul on kindlasti fakt see, et Eesti teaduse rahastust tuleb kordades tõsta. „Alusteadustega tegelevatele uurijatele tuleb anda nii materiaalne kui akadeemiline vabadus. Meil on vaja normaalset teadlase karjäärimudelit, realistlikke tenuurivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid. Seda kõike ainult õõnestab see, kui mingi seltskond tahab ettevõtlikke teadlasi karistada,” nentis ta.

Oadi hinnangul on mõnede teadlaste selline seisukoht sisuliselt kommunistlik ja käib vastu Eesti Vabariigi põhiseadusele. "Põhiseadus sätestab otsesõnu ettevõtlusvabaduse ning keelab diskrimineerimise. Teadlase diskrimineerimine selle tõttu, et ta on tänu oma teadustööle ka edukas ettevõtja, oleks vabariigi aluste õõnestamine,” märkis Mainori kõrgkooli tegevjuht.

Ta toob välja, et 2017. aastal said teadusettevõtted ainult 5,6% kogu teaduse baasfinantseerimisest. “Seda enam on arusaamatu, mille üle mõned õieti kurdavad. Ei ole normaalne, et maksumaksja palgal on teadlased, kes erasektorit põlgavad. Vastupidi, baasrahastuse tingimuseks võiks seada, et vastava asutuse vähemalt mõnel juhtival liikmel peab olema ettevõtluskogemus,” ütles Oad.

Mainori kõrgkooli juhi sõnul sisaldavad esitatud väited ka otsest valet. “Väidetakse, et praegune teadusraha jagamise kord olevat keelatud riigiabi. See on sulaselge vale. Kandideerida saavad kõik teadusasutused, kes on evalveeritud, sõltumata omandivormist või teadlaste päritolust," rõhutas Oad.

Tema sõnul on ettevõtetel baasfinantseeringu saajate hulka murdmine märksa raskem kui avaliku sektori teadusasutustel. "Tegu on häbitu ettevõtluse ja sellega ka Eesti teaduse kahjustamisega,” ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.