Mais annab Eesti põldudel tänavu head saaki

Eesti ühe suurima maisikasvataja OÜ Sadala Agro peaagronoomi Jaak Täksi sõnul on maisikasvatajatel põhjust rõõmustada, sest valmimas on korralik saak.

“Sajud pole saagile midagi halba teinud, kasvab hästi ning ka tõlvikud on juba taimedel küljes,” rääkis Täks. “Enamasti on igal taimel kaks tõlvikut küljes. Seda saab meie oludes juba väga heaks saagiks pidada.”

Sadala Agrol kasvab mais 80 hektaril ning Täksi sõnul on hektari pealt saaki oodata umbes kolmekümne tonni jagu. Nii küündiks kogu saak aga pea 2400 tonnini. Ettevõte eraldi maisitõlvikuid ei korja, vaid hakib need koos vartega suure toiteväärtusega loomasöödaks.

Täks märkis, et Sadala Agro on külvanud maha kolme sorti maisi, mis kõik on aretatud selliseks, et need ka meie oludes vilja kannaksid.

“Praegu on tõlvikud väikesed, mais peab veel enne koristamist küpsema esimeste külmadeni septembri lõpus või oktoobri alguses,” osutas Täks, kelle sõnul saab saaki koristama hakata siis, kui külmavõetud mais on pruunistunud ja kuivanud. “Sellise vihmaga nagu praegu oleks seda muidugi väga raske teha.”

Pärast endise Nõukogude Liidu juhi Nikita Hruštšovi valitsemisaegseid ebaõnnestunud püüdeid 1950-ndatel Eestis maisikasvatust juurutada on selle kasvatus viimasel viiel aastal taas hoogustunud. Maisi kasvatatakse nii Saaremaa, Ida- kui ka Lõuna-Eesti viljakamatel muldadel.

Kohalike maisiseemnemüüjate andmetel küündib silotaimena kasvatatava maisi külvipind juba pea 200 000 hektarini.

Hruštšovi ajal tuli riikliku käsu kohaselt maisi ruutpesiti külvata. Mais kasvas küll mitme meetri kõrguseks, kuid loodetud saagikust ei andnud. Tollased sordid meie kliimasse ja siinsetele muldadele ei sobinud ja tõlvikud neil ei valminud.

Erinevalt teistest teraviljadest kasvab maisi viljapea lehekaelas ning tõlvikuid võib olla mitu. Maisi kasvatatakse loomasöödaks, viimasel ajal ka biokütuse valmistamiseks.