Mait Palts 1000euroste tehingute deklareerimise eelnõust: üllatusi pole
Muudatusi vähe, vormistus eeskujulik, kuid kas sellest piisab? kommenteeris Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts 1000 eurot ületavate arvete deklareerimise eelnõu uut versiooni.
„Muudatusi eelnõus endas palju tehtud ei ole, nii nagu oli ka ette arvata,“ nentis Palts.
Näiteks on nn vabade elukutsete esindajatele – advokaatidele, audiitoritele, notaritele ja patendivolinikele - tehtud kohustusest erand. Samuti on ajutiselt lubatud deklareerimine tehingupartnerite lõikes summeeritult, mis oli jaekauplejate poolt tulnud soov. Seda ettepanekut toetas ka koda, kuivõrd tervikuna tundub loobiline, et pettuste vältimiseks piisab ka tehingupartnerite omavaheliste tehingumahtude võrdlemisest.
Ja lõpetuseks - arvestades muutunud olukorda, on seaduse rakendumine seatud sõltuvusse sellest, millal eelnõu reaalselt jõutakse seadusena vastu võtta. Palts märkis, et samas on eelnõus märgitud kuus kuud sisulisel sama ajavahemik, nagu esialgse eelnõuga planeeritud.
„Seega õigusliku poole osas palju muudatusi ei ole, kuid vormistus on nüüd eeskujulik. Kui see oleks nii olnud ka esimesel katsel, ja koos ettevõtjatega toimuvate aruteludega, siis oleks vastuseis kindlasti olnud väiksem,“ ütles Palts Ärilehele.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor möönis, et kui hinnata nüüd kuu ajaga tehtud analüüsi, tuleb sellele protsessile anda hindeks vähemalt hea, kui mitte enamgi. „Kuid mis takistas seda kõike tegemast kohe alguses ja mitte alles siis, kui Vabariigi President eelnõu tagasi saadab?!“
Koda võtab endale nüüd veidi aega, et uue informatsiooniga, mida on palju – 88 lehekülge -, põhjalikult tutvuda ja esitada nii rahandusministeeriumile kui ka rahanduskomisjonile oma ettepanekud ja kommentaarid.
Palts rõhutas, et ei koda ega ka keegi teine ole vaidlustanud asjaolu, et maksuhaldurile on maksupettustega paremaks võitlemiseks vaja rohkem või paremini töödeldavat informatsiooni, nagu pole keegi vaidlustanud sedagi, maksupettused eksisteerivad. Küsimus on selles, kuidas seda infot juurde saada ja tegeleda maksupetturitega nii, et aus ettevõtja ei kannataks ja tema kohustused ei kasvaks.
„Siin on meil põhimõttelised erimeelsused,“ tunnistas Palts. „Ju oleksid ettevõtjad ka mõningate uute kohustustega päri, kui oleks selge, milline on reaalne kasu. Täna vajab see ikka veel selgust.“
Palts viitas näiteks sellele, et kui varem on räägitud umbes 200 või 226 miljoni euro suurusest maksuaugust, siis nüüd võib uuendatud seletuskirjast leida maksuaugule viitavaid numbreid kuni 300 miljoni euroni. „On ilmselt tõsi, et maksuaugu hindamine on keeruline ja metoodikaid on erinevaid, kuid on suur vahe, kas soovitud kasu - 30 miljonit eurot - saadakse 300 miljoni alusel või 200 miljoni alusel,“ selgitas Palts.
Viimaste kuude jooksul on maksupettustest räägitud rohkem kui viimase paari aasta jooksul kokku, mis on Paltsi sõnul positiivne ja loob paremad eeldused pettuste vastu võitlemiseks sobivate vahendite väljatöötamiseks. „Oleme arutanud ka selliste alternatiivsete lahenduste üle, mis võiksid maksuhaldurit info kogumisel aidata, kuid ei oleks ettevõtjaile nii koormavad. Võimalik, et oleks vaja vaadata üle ka tänane sanktsioonimeetmete rakendamise praktika ja võimalused selle tõhustamiseks,“ märkis Palts.
„Kui mitmesajatuhandelist maksupettust üritav isik pääseb vaid deklaratsiooni parandamise ja intressi tasumisega, siis ei pruugi sel piisavat preventiivset mõju olla. Samuti ei anna ainuüksi info juurde kogumine maksuhaldurile palju enamat, sest lõpuks tuleb tegeleda ka tehingute sisu ja skeemide tuvastamise ning menetlemisega, mis nõuab paratamatult ka inimressurssi.“
