Hiljuti tõusetus laiem arutelu küsimuses, kas ja millist aruandluskoormust oleks ettevõtjate hinnangul vajalik vähendada. Põhjuseks Euroopa Komisjoni kava sisuliselt loobuda majandusaasta aruannete tänasel kujul nõudmisest üle 90%ettevõtjate käest.

Et kavandatu mõjust aimu saada, võib võrdluseks tuua, et kui täna koosneb majandusaasta aruanne näiteks 10 leheküljest, siis tulevikus võiks jääda ilmselt alles vaid üks. Võib siis vaid ette kujutada, millist infot ja kui palju sellele ühele lehele kokku õnnestub või ei õnnestu kontsentreerida.

Kaubanduskoda on sellisele kavale vastu ja seda kahel peamisel põhjusel: kui räägime halduskoormusest, ei ole meie ettevõtjate jaoks majandusaasta aruande esitamine täna probleem number üks ning pigem teeb muret aruandluskoormus, sh statistika-alane aruandlus tervikuna.

Teiseks tooks majandusaasta aruannete mahu oluline vähendamine suure tõenäosusega kaasa just väikeettevõtete statistilise aruandluse mahu kasvu, sest enam ei saaks majandusaasta aruandest seda infot, mida sealt täna kogutakse.

Nendele argumentidele lisaks on muidugi veel teisigi – majanduskeskkonna üldise läbipaistvuse halvenemine seetõttu, et ettevõtete kohta ei ole enam võimalik avalikult (äriregistrist) piisavalt infot saada ning seegi, et sisuliselt lendaks vastu taevast Eesti tänane suund võtta maksimaalselt kasutusele ettevõtete poolt korda aastas majandusetegevuse kohta koostatud info ka muu statistika tegemiseks.

See, et oleme Eestis suutnud ellu viia ja rakendada toimiva majandusaasta aruannete elektroonilise koostamise ja esitamise süsteemi, muutuks suuresti mõtetuks. Tänaseks loodud süsteem on aga eelduseks, et Statistikaamet hakkaks veelgi rohkem infot koguma majandusaasta aruandest ja vähem eraldi küsitavatest statistikaaruannetest. Juhul kui Euroopa Komisjoni plaan realiseeruks, muutuks olukord risti vastupidiseks. Pigem võiks meie tänast lähenemist hoopis Euroopas rohkem tutvustada ja müüa.

Kui nüüd aga küsida, mis on Eestis toimunud või toimumas aruandlusega seotud halduskoormuse osas, tuleb nentida, et võiks rohkem, kuid vähemasti liiguvad mõtted õiges suunas. Statistikaamet on võtnud küll pikaajaliselt suuna sellele, et info kogumine toimuks enam registripõhiselt – kasutatakse andmeid, mis kuskil riigi või omavalitsuste registrites juba olemas on, kuid asjade edenemist takistab ikka rahapuudus investeeringuteks.

Ise on amet hinnanud, et vaja oleks 150 miljonit eurot, et minna üle registripõhisele andmete kogumisele. Kas ja palju selline investeering reaalselt aitaks ettevõtjate halduskoormust vähendada, on meile jäänud aga täna veel selgusetuks. On üsna tõenäoline, et ilma selguseta muudatuse mõjust ei leidu ka neid, kes sellist summat riigieelarvest oleksid nõus ametile eraldama.

Teine küsimuste ring seondub sellega, kas ja kui palju oleks statistika koostamiseks võimalik kasutada maksuameti andmeid. Meie arvates võiks seda teha senisest rohkem, et ettevõtjate koormust vähendada, sest maksualaste deklaratsioonide esitamine maksuhaldurile kindlasti kuhugi kadumas ei ole seni kuni makse tuleb maksta. Erinevatel põhjustel ei ole selles suunas aga erilist liikumist täna olnud. Loodame siiski, et lähinädalad toovad siin selgust juurde.

Omalt poolt oleme teinud erinevatele osapooltele ettepaneku kokku saada ning neid küsimusi silmast-silma arutada, sest vastasel juhul jätkub olukord, kus kiputakse vastastikku teineteist protsessi venimises süüdistama. Just selline mulje on täna aga asjade kulgemisest jäänud. Loodame, et ühisarutelu saab olema tulemuslik sest just seda me ka Koja poolt ootame.