Mait Palts: firmaautode maksustamise eelnõu on põhiseadusega vastuolus

Kaubandus-tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi hinnangul tekitab ettevõtete sõiduautode maksustamine ausatele ettevõtjatele täiendavaid kulutusi, samas ei taga seadusemuudatus ei oodatud maksutulu suurenemist ega suuda maksupettureid peatada. Samuti on valitsuse plaan vastuolus põhiseadusega.

Kaubandus-tööstuskoda osaleb täna riigikogu rahanduskomisjonis, kus päevakorras on sõiduautode maksustamise ja vähemalt tuhandeeuroste arvete käibedeklaratsiooni lisal kajastamisega seotud küsimused.

Teatavasti on kaubanduskoda valitsuse algatatud muudatuste osas väga kriitiline ja on juba ka teatanud, et ei toeta neid ettepanekuid.

„Kaubanduskoda soovib kohtumisel selgitada, et kavandatavad muudatused ei ole põhjalikult läbi mõeldud, suurendavad ebaproportsionaalselt ausate ettevõtjate halduskoormust ja toovad neile kaasa täiendavaid kulusid,“ ütles Palts Ärilehele.

Samuti märgib koda, et muudatused ei pruugi täita oma peamist eesmärki ehk muudatuste mõju riigieelarve tuludele võib jääda oodatust väiksemaks. „Samuti ei ole me veendunud, et muudatused aitavad kõige efektiivsemal viisil võidelda maksupettuste vastu,“ lisas Palts.

Koda soovitab otsida lahendusi, mis ei avaldaks nii negatiivset mõju ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale.

„Võitluses maksupettuste vastu peaks riik kasutama pigem riskipõhist lähenemist ehk kehtestama täiendavaid meetmeid nendele ettevõtetele ja sektoritele, kus on suurem maksupettuste oht, mitte suurendama kõikide ettevõtete halduskoormust,“ selgitas Palts koja nägemust.

Ühe võimaliku lahendusena võiks koja hinnangul senisest enam tähelepanu pöörata kasutatud autode sektorile või kütusesektorile, kus maksuaugu suurus on maksuhalduri hinnangul vastavalt 20 ja 75 mln eurot.

Palju segadust, vähe villa

Kaubanduskoda saatis eile riigikogu rahanduskomisjonile kavandatavate muudatuste osas täiendavad tähelepanekud ja seisukohad.

Näiteks juhib koda tähelepanu sellele, et muudatuste rakendamiseks on vaja saada ka eelnev luba EL Nõukogult. Koda hoiatab, et kuna luba antakse maksusüsteemi lihtsustamiseks või maksupettustega parema toimetuleku eesmärgil, on sellise loa saamine äärmiselt küsitab, kuivõrd võrreldes tänase regulatsiooni ja olukorraga teeksid muudatused maksusüsteemi hoopis keerukamaks ja raskendaksid maksude kogumist ja administreerimist. Raskemaks muutub ka maksukohustuse ühetaoline rakendamine.

Ka puudub koja hinnangul igasugune selgitus, mille alusel on piirmääraks seatud 2000 eurot. Näiteks ei ole võimalik sellise piirmäära seadmist õigustada keskkonnakaitseliste eesmärkidega, sest enamik hübriid- või elektriautosid selle arvestusliku määra piiridesse ei mahu. Samuti kasutatakse ettevõtluses sõiduautosid, mis eeldavad sinna spetsiaalse lisavarustuse paigaldamist, mille hind ise võib juba ületada määra arvestuse aluseks olevat piiri.

„Meile teadaolevalt on summalise piirangu kehtestanud EL-is üksnes Poola, mis ei saa olla kindlasti antud juhul eeskujuks,“ märgitakse kirjas.

Koda heidab ette, eelnõu algatajad pole esitanud põhjendust, millest tuleneb seisukoht, et 50 protsendi sõiduautode kasutusest moodustavad erasõidud.

Sarnaselt maksumaksjate liidule ja Autode müügi- ja teenindusettevõtete liidule leiab koda, et muudatuse mõju riigieelarvele võib jääda oluliselt madalamaks ning väheneda tulevikus seoses pikemaajaliste muudatustega ettevõtete käitumises veelgi. Lisaks on väga tõenäoline, et suureneb käibemaksupettuste osakaal vähekasutatud ja uute autode müügil.

„Leedus tõi sarnane muudatus kaasa legaalse ja kontrollitud autode müügi olulise vähenemise ja seega ka maksulaekumiste vähenemise,“ osutab koda lõunanaabrite negatiivsele kogemusele.

Koda rõhutab ka, et muudatuse sõnastus ei vasta õigusriigi põhimõtetele ja on seega põhiseadusega vastuolus.

„Ka riigikohus on korduvalt rõhutanud, et maksukohustuse tekkimine ei saa olla üllatuslik, mis tähendab, et seadus peab kohustuse tekkimise ja sellest hoidumise võimalused määratlema üheselt ja ammendavalt,“ selgitab koda, kelle hinnangul muudatus vältimatult aga just selliseid olukordi tekitab, kuna mitmed punktid, nagu näiteks auto kasutuse määratlemine, tuginevad täitevvõimu suvale.

„Seda arvestades on oht tagantjärele ja üllatuslike maksunõuete tekkimiseks väga reaalne!“ hoiatab koda.

Lõpetuseks nähakse ohtu, et muudatus suurendab hüppeliselt maksuvaidluste arvu. „Ühelt poolt põhjustaks seda ebaselgus maksuseaduses ja teiselt poolt erandite rakendamise õigustuse tõendamiskohustuse hindamine, mis on ka varem Eestis olulisi probleeme tekitanud,“ sedastatakse kirjas rahanduskomisjonile.

Koda teeb ettepaneku, et põhjendamatute käibemaksutagastuste ohjamiseks tuleks kaaluda korduvate ja suuremahuliste, kuid alusetult esitatud, tagastusnõuete esitamise karistamist.

„Täna ei järgne sisuliselt mingisugust sanktsiooni, kui isik deklaratsiooni parandab ja tagastusnõudest pärast maksuhalduri kontrolli loobub, kuigi võib olla ilmne, et tegemist ei olnud lihtsalt hooletusest tekkinud veaga. Tänast tagastusnõuete ja kontrollistatistikat vaadates võib selliste hindamist vajavate juhtumite hulgaks hinnata umbes 1500 aastas.“