Mait Palts: maksumuudatusi ei saa teha hoogtöö korras
Rahandusministeeriumis iluravi läbi teinud firmaautode maksustamise eelnõudega tutvunud Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts nendib, et põhimõttelisi muudatusi on vähe. On küll positiivne, et tulumaksuseaduse muudatused on välja jäänud, kuid käibemaksuseaduse muudatused on sisuliselt uuesti esitatud vanad, kus on silutud vaid detaile.
Tänane süsteem on kehtinud aastaid. Seni ei olnud keegi probleemi tõstatanud või sõnastanud ega arutanud. Nüüd on siis järsku kiire hakanud. Kui täna püütakse jätta muljet, nagu oleks sõiduauto kasutamine ettevõtte jaoks justkui soodustus ja auto kasutamine ettevõtluses oleks suisa tasuta, siis tegutseva ettevõtja jaoks tähendab auto siiski ikka kulu ja on enamasti töövahend nagu arvuti või telefon. Kui kellegi hinnangul esineb kuskil hulgaliselt süsteemi kuritarvitusi, siis tuleb need ka selgelt tuvastada ja avatult arutada, kuidas selliste kuritarvituste vastu saaks. Kuni aga see ei ole selge, on keeruline ka vastu argumenteerida.
Üldiselt võiks muidugi eelnõude avalikku konsultatsiooni pidada positiivseks, kui teemat soovitaks tõesti ka sisuliselt ja avatult arutada. Kui aga eelnõude laiali saatmisega kaasneb kommentaar, et need saadetakse kindlasti veel tänavu riigikokku, ja arvestades, et arvamusi oodatakse 9. detsembriks ning et riigikogu töö kestab kuni detsembri kolmanda nädalani, siis vaevalt taoline „kaasamine“ sisukusele kaasa aitab. Pigem vastupidi.
Põhimõtteliselt võiks ju sõiduautode kasutamise ja maksustamise üle arutada, aga kui seda teha, tuleks teemat lahata juba oluliselt laiemalt. Maksumuudatusi ei saa teha hoogtööna. See, et Euroopa riikides on tehtud kunagi ühte või teist moodi, on küll hea näitena eeskujuks tuua, kuid kas peame lähtuma minevikust või tulevikust?
Saksamaa on näiteks minemas teist teed. Leedust on kõrvale võtta negatiivsed kogemused. Ka meie võiksime teemat terviklikult arutada – millist süsteemi vajame, arvestades tänapäevast ettevõtlust ja selle arenguid? Kas tuleks tänast süsteemi muuta ja kui, siis miks? Millised on eesmärgid? Kas soovime, et meie autopark uueneks kiiremini, muutuks turvalisemaks, muutuks keskkonnasäästlikumaks, väheneksid maksupettused jne? Mõtleks alustuseks välja, mida me tulevikus soovime ja siis arutaks, kuidas sinna jõuda ning kas selleks on vaja midagi muuta. Alati eksisteerib ka variant, et muutused ei osutugi vajalikuks ja võib senise süsteemiga jätkata.
Paraku tundub, et täna lähtutakse vaid sellest, kuidas eelarvesse raha juurde saada. Kevadel riigieelarve strateegiat kinnitamisel ei näinud sellist vajadust keegi, sest autodest ei leia selles dokumendis silpigi, kuigi põhilised eelarvega seotud maksumuudatused peaksid just sellest strateegiadokumendist tulema.
Murelikus teeb ka mõte, mis saab eelarve kontekstis järgmisel aastal. Kui teha täna ära need muudatused, mida praegu eelarveaukude lappimiseks soovitakse, siis kes kinnitab, et aasta pärast ei ole me jälle samas olukorras ja ei otsita uusi lappimise allikaid, sest kulud ju suurenevad.
Kust me neid siis leiame?
