MAIT PALTS: Miks mind ei edutatud?
Põhiseadus näeb ette õiguse saada kohtulikku kaitset ning igaühel, kelle õigusi on rikutud, on alati võimalik kohtu poole pöörduda. Hiljuti otsustas riigikohus näiteks seda, kas ametniku edutamata jätmise otsus oli põhjendatud ja õiguspärane.
Kui erasektoris toimub edutamine üldjuhul ikkagi tööandja otsuse alusel, siis avalikus teenistuses on veidi teised reeglid. Ka edutamata jätmist ei ole töötajal võimalik vaidlustada muul juhul, kui tegemist on olnud just tööandjapoolse lepingurikkumisega. Avalikus teenistuses on aga reegleid rohkem ning põhjusi, miks mõnda ametniku või asutuse otsust halduskohtus vaidlustada, ka lihtsam leida.
Initsiatiivitus sai takistuseks
Vaidlus sai alguse sellest, et edutamiskomisjon otsustas kandidaati edutamiseks mitte esitada. Põhjuseks nimetati madalaid töötulemusi ning vähest initsiatiivikust. Kas see on piisav alus edutamata jätmiseks, võib igaüks ise arutada. Kuna kõnealusel juhul oli tegemist politseiametnikuga, tuli järgida ka politseiameti korraldust, mis reguleeris kõrgemale ametiastmele üleviimise tingimusi. Nii leidiski kaebaja, et edutamiskomisjon rikkus menetlusnõudeid, kuna ei taganud isikule õigust olla ära kuulatud ega arvestanud tema vahetu juhi antud iseloomustust. Esimese astme kohus sellega ei nõustunud ning jättis edutamiskomisjoni negatiivse otsuse jõusse. Ringkonnakohus leidis aga vastupidi, et komisjon ei olnud kõiki asjaolusid piisavalt arvestanud. Oleks tulnud koguda täiendavat infot. Kaebus rahuldati ning asjade loomuliku jätkuna jõudis vaidlus riigikohtusse.
Riigikohus rõhutas, et edutamisotsused on hinnangulised ja kohtul puudub võimalus kontrollida, kas ametnikul on piisavalt initsiatiivi või mitte. On selge, et kõigi ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetulekule objektiivselt mõõdetavate tulemuste järgi hinnangut anda: kui mitu meetrit hüppad, mitu varast vahele võtad või mitu dokumenti koostad. Kui ülesannete edukas täitmine eeldab ka loovust ja initsiatiivikust, võib hinnangu andmisel üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem olla hoopis vahetu ülemuse seisukoht.
Kui töötajal on tekkinud mingil põhjusel ootus, et teda peaks edutatama, on loomulik, et talle selgitatakse ka negatiivse otsuse motiive, kuid kuskil on ka selle piirid. Siin lisaski kohus, et väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsuste puhul on põhjenduste olemasolu otsuses oluline, kuid selliste otsuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Otsuse õigusvastasus saab põhjendustest tuleneda vaid juhul, kui vaidluse käigus selgub, et hinnangute andmisel on lähtutud täiesti asjakohatutest ja sobimatutest kaalutlustest.
Lühikirjeldus
Riigikohtu lahend 3-3-1-18-08
12. mai 2008
•• Kohtulahendi kohaselt arutas politseiprefektuuri edutamiskomisjon oma istungil politseiametniku edutamise ettepanekut, kuid otsustas kandidaati edutamiseks mitte esitada. Põhjendused olid seotud tööülesannetega ja initsiatiivi puudumisega.
•• Seepeale esitas isik halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada edutamiskomisjoni otsuse teda puudutava osa. Kaebuse ja selle täienduste kohaselt rikkus edutamiskomisjon menetlusnõudeid. Esimese astme kohus kaebust ei rahuldanud, kuid ringkonnakohus tegi seda siiski. Riigikohus jäi oma otsusega prefektuuri poolele ning leidis, et edutamiskomisjoni otsus oli piisavalt motiveeritud ja komisjoni menetluses ei esine rikkumisi, mis võinuks põhjustada otsuse õigusvastasuse.
