Maja ostmisel on küttelahendus oluline
Teise rahakotti piilumist ei peeta üldiselt heaks tavaks, kuid ilmselt pole kellelegi üllatuseks, et keskmise eestlase väljaminekutes on viimaste aastate kinnisvararalli käigus suure ampsu haaranud kulutused eluasemele. Teine oluline osa sissetulekutest kulub kommunaalmaksetele, millest konkurentsitult suurima osa moodustab küttekulu.
Sõltuvalt küttelahendusest võib antud makse suurel määral erineda. Seega pole mingi ime, kui laenuga soetatud kahe miljoni kroonise eluaseme puhul võib ühel kuluda kodu peale kaheksa tuhat krooni kuus, teisel aga koguni mitu tuhat rohkem. Küttelahendus on eramu puhul oluliseks hinnateguriks.
Kuidas arvutada?
Lisaks igakuistele küttearvetele tuleb küttesüsteemi tasuvusarvestuses meeles pidada ka investeeringumaksumust ühes inflatsiooniga ning lahenduse mugavust, mis väljendub eeskätt süsteemi käitlemise puhtuses ja majaomaniku ajakulus. Oluline tegur on seegi, kas tuleb ehitada korsten ja hiljem sageli kutsuda korstnapühkija. Arvesta sellega, kas süsteemi tarbeks tuleb rajada muid kommunikatsioone või ühendada maja gaasitoruga, samuti võimaliku vajadusega rajada sundventilatsioon ning kas on vaja tugikütte või sooja vee tootmiseks eraldi seadet jne.
Kui eramuhuviline eelnevalt nimetatud teguritega kurssi viia, arvatakse üldjuhul, et tegu on kõrgema füüsikaga. Seetõttu lepib läbematu inimene majandusarvutuse asemel naabrimehe soovitusega. Tegelikkuses pole asi siiski nii keeruline.
Emotsionaalne krundiost
Enamik Eestis rajatavaid eramuid ehitatakse eluasemelaenuga. See tähendab, et alginvesteering küttesüsteemi rajamiseks arvestatakse laenu sisse ja raha hinnaks ongi eluasemelaenu intress.
Kui näiteks elektriküttega maja maksab kolm miljonit krooni ja soojuspumbaga maja 3,15 miljonit krooni, on eluasemelaenu makse kallimal juhul hinnanguliselt 400–500 krooni kõrgem. See summa tulebki liita otsa igakuisele maasoojuspumba küttearvele, võrdlemaks seda elektriküttega. Samamoodi saab talitada kõikvõimalike küttelahenduste võrdlusel, jõudes lõpplahenduseni, kus eramu maksumusi kõrvutades võrreldakse tegelikult igakuiseid kulutusi konkreetse kodu ülalpidamiseks.
Selline lähenemine töötab ka kruntide turul. Veel paari aasta eest müüdi Viimsis krunte kahes kõrvuti elamurajoonis, kus ühel oli maagaasi trass ja teisel mitte. Kruntide hinnad erinesid enam kui 50 protsenti. Kui ühe rajoo-nis maksis ruutmeeter toona 600–750 krooni, siis teises 900–1200 krooni, seejuures oli enamik muid tegureid ja kommunikatsioone võrreldavad. Kui lähtuda eeldusest, et keskmine krunt on umbes 1500 ruutmeetrit, näitab lihtne arvutus, et inimesed maksid maagaasiga küt-mise võimaluse eest enam kui pool miljonit krooni. Kuigi maagaasiga kütmine on puhas ja mugav ning olenemata järskudest hinnahüpetest pakub veel umbes 50-sendise kWh hinnaga soojust, ei saa sellist juurdehindlust majanduslikult põhjendatuks pidada. Sama mugavat ja puhast kütet samasuguse ruumikuluga pakub ka näiteks maasoojuspump. Maasoojuspumba puhul on kWh soojuse hind isegi paarkümmend protsenti soodsam. Arvestades Venemaa gaasitarnete poliitikat, pakub soojuspump tulevikus kindlasti stabiilsemat küttehinda. Ka ohutus on kodus suurem.
Maasoojuspumba paigalduse maksumus on gaasiküttest keskmise eramu puhul umbes 50 000 krooni kallim. Seega on kodu ostja poolest miljonist lisakroonist 90 protsenti makstud emotsioonidest lähtuvalt. Enam kui kindel on seegi, et nüüd nimetatud maja müües ei pruugi kinnisvara ostja neid emotsioone jagada.
Vastavaid võrdlusi saab teha veel ridamisi õlikütte, puidugraanuli ehk pelleti, elektrikütte, eri soojuspumpade, maagaasi, puidukatelde ja ahjude ning muude küttelahenduste vahel. Lihtne soovitus kodusooja ihkavale tarbijale on jätta emotsioonidest lähtuvalt lauale kaks kuni kolm sobivat küttelahenduse võimalust ning nende vahel valides tugineda spetsialisti arvamusele ja arvutustele.
