Kui võrrelda Eesti vanaduspensionit, selleks kulutatavat raha (suhtena SKP-sse) ja vanemaealiste inimeste elujärge, siis oleme me nende näitajatega OECD riikide hulgas nimekirja lõpupoolel ehk ühed viletsamad. Seega, sellises võrdluses oleks pensione vaja tõsta küll.

Samas, juba praegu moodustavad pensionikulud suure osa riigieelarvest ja vanaduspensioni tõstmine 60-70 euro võrra tekitaks kohe eelarvele täiendavalt väga suure lisakulu. Kui eeldada, et riigieelarvet hoitakse tasakaalu lähedal, tuleks see lisakulu kompenseerida ilmselt maksude tõstmisega. Mida just tehti, kui oli tarvis leida katteallikas tulumaksuvaba miinimumi kergitamisest tekkinud eelarveaugule. Järjekordne nn maksureform oleks lähemal ajal kindlasti liiast ja tekitaks mittevajalikku ebakindlust. Seda enam, et välja on pakutud vaid idee pensionide tõstmiseks, kuid selle katteallikad on veel üsna ebamäärased. Seetõttu ei ole ka veel selge selle sammu mõju majandusele tervikuna.

Selliseid põhimõttelisi muudatusi peaks välja pakkuma pika vaatega ette ja parimal juhul laiema konsensusega. Kui valitsus ja koalitsioon peaksid vahetuma, peavad nende järeltulijad seda poliitikat ka ellu viima.

Ettevõtetel on tarvis näha pikaajaliselt ette, millist majanduspoliitikat valitsus teostab. Eesti vajab praegu sellist majanduskeskkonda, kuhu nii kodu- kui välismaised ettevõtted soovivad investeerida. Meil on tarvis vähendada tööjõupuudust, aidata ettevõtetel alandada tööjõukulusid ja parandada nende konkurentsivõimet. Need on vaid mõned teemad paljudest, millega oleks tarvis tegeleda.