Majandusanalüütik tasuta ühistranspordi surumisest: segaduses läheb osa liine kinni, osa vedajaid pankrotti ja Dr Riik saab kaela paraja portsu kohtuasju ja kahjunõudeid

 (182)
Hommikune ühistransport Tallinnas
Foto: Rauno Volmar

Dr Riik püüab tasuta ühistransporti teha põliseestlaslikus „iseenese tarkuses“ ning lisaks salaja. Oma tahte jõuga pealesurumisega kaasnevas segaduses läheb osa liine kinni, osa vedajaid pankrotti ja Dr Riik saab kaela paraja portsu kohtuasju ja kahjunõudeid seoses õigustatud ootuste, muudetud lepingute ja saamata tuluga, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

Eesti edu võib põhineda vaid inimeste laiapõhjaliste teadmiste kooskasutamisel. Muidugi on asjatundjaid mitut sorti ja alati on olemas seltskond, kes ütleb, et seda ei saa teha, kuid säärasel juhul olete ise küsimuse valesti püstitanud, küsides „kas?“, mis aktiveerib alati turva- ja mugavustsooni jäämise võimaluse.

Kuid kui küsida „kuidas?“, siis harilikult leitakse ka lahendus. Võib-olla mitte kohe, vahel võib idee ja selle täideviimise võimalikkuse vahel haigutada sajanditepikkune auk nagu juhtus teleskoobi idee materialiseerumisega.

Alles pooleteisttuhande aasta pärast suudeti kokku viia Antiik-Kreeka teleskoobi idee ja 17 sajandi klaasilihvijate töö ning inimkonnale avanes uus suur maailm. Seega võib olla küll idee, kuid kuni asjatundjad-käsitöömeistrid pole välja mõelnud, kuidas seda teostada, ei saa seda ideed teostada. Tundub et selline olukord on meil tekkinud tasuta ühistranspordi (TÜT) alal, kus idee võrsus juba enne eelmisi valimisi ja vormus poliitiliseks tahteks 2016. aastal, kuid poliitiline tahe ei taha kuidagi materialiseeruda, sest selleks ei ole tingimusi.

Tundub, et tasuta ühistranspordi osas jaks üle ei käi.
Seotud lood:

Valdkonnaasjatundjad? Neid lihtsalt ei kuulata, kuid asjata, see ei too head tulemit ega jäta ka nutikat muljet. Ega see Rooma keiser, kes igal hommikul „käskis“ päikesel tõusta, ei olnud mingi tobu, et oleks keset päeva või ööd kuulutanud koitu, vaid lähtus asjatundjate arvutustest. Kui arvutused näitasid, et päike tõuseb kell 5.35, siis just sel ajal päikesetõus välja hüütigi ehk pandi päike tõusma. Selles suhtes pole aastatuhandetega midagi muutunud. Asjatundjad on edukate juhtide puhul alati hinnas olnud.

Meil püüab Dr Riik millegipärast tasuta ühistransporti teha põliseestlaslikus „iseenese tarkuses“. Lisaks ka salaja.

Muidugi võib ka iseenese tarkuses asju teha, kui neist jaks üle käib. Kuid tundub, et tasuta ühistranspordi osas jaks üle ei käi, viimased „rindeteated“ viitavad sellele, et projekt on koost lagunenud. Uuemad teated pajatavad, et tasuta ühistransport ei ole üldine, nagu algselt välja kuulutati, vaid ühistranspordi keskuste (ÜTK) valik. Teevad nagu tahavad? Kuid sellisel juhul pole ju enam tegemist üldise TÜT korraldusega vaid lisadotatsiooni jagamisega piirkondade vahel. Kui enne veel võis ette kujutada, mida tehniliselt kujutab TÜT (kuigi majanduslikult oli tegemist absurdiga), siis see otsustamatuse segasumma suvila, mida püütakse näidata kui demokraatiat ja mis poolaastast käima läheb, on mitte ainult majanduslikult vaid ka organisatsiooniliselt absurd. Põhja –Eesti ÜTK on juba teada andnud, et: "Me oleme kindlasti seisukohal, et täielikult tasuta ühistransporti ministeeriumi poolt planeeritavate vahenditega pole võimalik teha. Kui meile antakse vaba valik, siis me teeme Põhja-Eesti transpordikeskuse alla kuuluva nelja maakonna osas erinevad otsused. Kas need tulevad ühesugused või neli erinevat, seda näitab aeg“. (ÜTK-d koosnevad teatavasti KOV-de ja riigi (ühest) esindajatest).

On aeg tõdeda ja välja öelda, et üldine tasuta ühistranspordi projekt on koolnud.

Seega on aeg tõdeda ja välja öelda, et üldine tasuta ühistranspordi projekt on koolnud. Just sel momendil, kui poliittehnoloogiliselt mängiti demokraatiat (igaüks ise valib, kas TÜT või lisaliinid aga piletiga) oligi TÜT projekt surnud, muteerudes enne viimast hingetõmmet lisadotatsioonide jagamiseks eri piirkondade vahel, erineval baasil ja erineva metoodikaga. RIP.

Loe veel

Õllekõhuga maratonile?
Kui keegi ikka veel arvab, et kaks kuud enne süsteemi käivitamist on aeg uus süsteem välja kuulutada, siis on see samaväärne kui enese lömmi istunud õllekõhuga kontorirotile öelda, et kahe kuu pärast pead olema maratonistardis. Maratonile te ju ei lähe treenimatult nii lühikese etteteatamistähtajaga. Või lähete? Naudite iharalt lihaskrampe ja rebestusi? Mõeldamatu. Kuid millegipärast arvab Dr Riik, et ettevõtluses see just niimoodi käibki, kõigepealt korraldad vähempakkumuslikud hanked ja siis kui „meeleheite turul“ hakkab midagi juba looma, muudad tingimusi. Ettevõtjad, vanad võitlejad, teevad küll vaprat nägu, et „oh ega see kas on tasuta või mitte meid eriti ei puuduta“, siis see on enesesse vapruse sisendamine. Muidugi puudutab, osasid vähem, osasid rohkem, kuid puudutab kõiki. Ettevõtjad lihtsalt ei tea veel, mis puudutab, kui valusalt puudutab ja mille pärast pabistada, sest peale majandusministeeriumi ei tea ilmselt keegi, mille üle pabistada.

Ettevõtjad lihtsalt ei tea veel, mis puudutab, kui valusalt puudutab ja mille pärast pabistada.

Mittepabistamine võistlusel on halb märk, sest pabistamine tekitab adrenaliinipurske, mis toob kaasa tegevusi. Meil tegevusi pole. Miks? Praegu, kaks kuud enne starti on kõik mõistnud, et: 1. Eksperiment on ebaõnnestunud ; 2. Raha tuli süsteemi juurde; 3. Suurema rahaga annab ebaefektiivset süsteemi veel aastaid pööritada; 4. Uut ühistranspordi strateegiat, mis lähtuks konkurentsist ja liikuvusvõrgustikust ei tule (keegi ei sega jätkuvat dotatsioonilüpsi); 5. Kuna kõik mõistlikud tärminid on umbe lastud, siis nuheldakse kogu ebaõnnestumine majandusministeeriumi ja ainult majandusministeeriumi kaela.. Süüdi! Kõik hingavad kergendatult. Kuid see pole veel kõik, lihaskrambid tulevad hiljem, kuid mitte ainult võistlejatel vaid ka kohtunikul, Dr Riigil.

Võib arvata, et segaduses läheb osa liine kinni, osa vedajaid pankrotti ja Dr Riik saab kaela paraja portsu kohtuasju ja kahjunõudeid seoses õigustatud ootuste, muudetud lepingute ja saamata tuluga. Reisijad? Reisijad kiruvad ka. Finita la commedia.

Kuidas edasi?
Kuid kõik see on eilne uudis. Kõige kurvem tõdemus asjaloo juures on see, et kui Dr Riik ei suuda sellist „pisiasja“, nagu tasuta ühistranspordi toimepõhimõtted ja kord välja töötada (KOLE sõlmiti 2016 a) 1,5 aasta jooksul, siis selline suutmatus paneb üpris suure küsimärgi alla Dr Riigi võime töötada välja tõeliselt kaasaegne, tulevikku vaatav ühistranspordi strateegia. Uuelaadne mõttemudel liikuvusele, keskkonnale, teenustele ja nende kättesaadavusele. Ilma selle uuelaadse mõttemudelita oleme nii ühistranspordist, kui liikuvuse ühest alustalast ilma.

Praeguses seisus on Dr Riigil kaks valikut
Kas murda tuimalt edasi oma poliitilise tahte läbisurumisel, millega kaasneb suur risk, et märkimisväärne osa ühistranspordi süsteemist langeb suures segaduses kokku või tunnistada, et senine proovitud valik oli ebaõnnestunud.
Kui kaks kuud enne süsteemi käivitamist ÜTK-d püüavad Dr Riigi „silmist aimata“ milline uus süsteem saab olema ehk kas osaline, paigutine või lausaline TÜT, siis mingiks liinide parendamiseks ja tihendamiseks aega ei jää. Kuid mis kõige halvem, selline uskumatu mannetus ei pane meid enam üllatuma, vihastamisest rääkimata, me püüame „silmist lugeda“, millega ta meid küll üllatab. Järgmine aasta kulgeb vaid vigade tegemisele ja nende kangelaslikule parandamisele. Rohkemaks võhma ei jätku. Kui veab ja ühistransordikeskused osutuvad piisavalt isepäisteks, siis hääletavad nad Dr Riigi totrused maha ja päästavad tervemõistuslikult, mis päästa annab.

Vedajad? Nemad nii kergelt ei pääse, nemad saavad igal juhul mõlkida. Vedajad, kes praegu ei tea midagi, saavad ilmselt suure üllatuse osaliseks just oma rahavoogude osas. Kui praegu laekus umbes 30% sõidu maksumusest piletitulu kaudu kohe (kellele vaja), siis millal jõuab kohale dotatsiooniline 30%? Pole aimugi. Vedajad saavad vastused küsimustele (NB! Mitte veel raha) ilmselt aasta teises pooles. Arvestades pingelist olukorda seoses naftahinna tõusuga on osadele vedajatele see teadmine liiga hilja. Kogu see segadus puudutab ka turupõhiseid liine, ehk tekitatakse lisavajadus ATL liinide (loe: täiendava dotatsiooni) järele. Tegelikult on uus süsteem suur segadus, süsteemitus ja kaos, mitte TÜT, sest liinivõrgus toimivad erinevad ettevõtjad, erinevate lepingute, erinevate tingimuste, erinevate baaside ja erinevate metoodikatega. Kaos noh! Oleks huvitav teada, millise „valemiga“ hakatakse järgmisel aastal lisadotatsiooni jagama?

Vedajad, kes praegu ei tea midagi, saavad ilmselt suure üllatuse osaliseks just oma rahavoogude osas.

Poliitilist tahet võib muidugi peale suruda lihtsalt jõuga, kuid selle kohta on M. Solonin raamatus „25 juuni 1941: rumalus või agressioon” toonud kohase näite: „Punaarmee kaotuste mastaabid Nõukogude-Soome sõjas olid tõesti hirmuäratavad. (…) Nõukogude liit kaotas pöördumatult – tapetud, surnud haavadesse hospidalides, hukkunud sõjavangis olles, teadmata kadunud – üle 200 000 inimese. (…) Meie liitlaste (Suurbritannia, USA, Kanada) maaväed kaotasid Lääne-Euroopa vabastamisel – alates Normandia operatsioonist kuni Elbeni jõudmiseni – tapetutena 156 000 inimest.” Selline oli vägisi tegemise ja inimesi säästva strateegia vahe. See paneb mõtlema. Otsima teisi lahendusi

Edisoni lahendus
Nii, nüüd oleme saanud aru, et tasuta ühistransport vägisi ei toimi, vähemalt veel ei toimi. Nüüd oleks vaja poliitilist tarkust ja võtta see teadmine omaks kui edukas eksperiment. Kuidas nii? „Mida rohkem katseid probleemi lahendamiseks tehakse, seda suurema tõenäosusega leitakse parim lahendus. Seda lähenemisviisi kirjeldas Edison oma kuulsate sõnadega: „Ma pole kordagi läbi kukkunud (elektripirni töölesaamiseks). Ma olen edukalt leidnud need 700 varianti, mis ei tööta. Kui ma olen kõrvaldanud kõik mittetöötavad variandid, leian selle, mis töötab.”

Seega tänud eksperimentaator ja leiutaja Dr Riik , üks mittetöötav variant on edukalt kõrvaldatud, nüüd võiks asuda järgmise kallale – tulevikumudeli kallale.

Väga palju meie otsustest oleneb sellest kellena me ennast positsioneerime, kas edisonlikult või … Igatahes edu soovides järgmiste variantidega, kõige vähem, mida Dr Riik praegu võiks teha (kui meelekindlusest veel puudu tuleb), oleks lükata käivitus järgmisesse aastasse. Ja pole vaja paanitseda, et see on läbikukkumine, me keegi ei pea ju Edisoni läbikukkujaks vaid visionääriks. Edisoni edu võti oli selles, et läbi proovida üha uusi variante, mitte 700 korda korrata ühte mittetöötavat varianti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare