Majandusarenguks pole piisavalt ideid

Eesti madal laenukoormus ja tasakaalukas eelarvepoliitika on heaks eelduseks riigile majandusarengut tagant tõugata. Näiteks saaks laenu abil rahastada kasvu tõotavate valdkondade ülesehitust või selleks vajaliku taristu rajamist. See võiks omakorda aidata Eestil välja murda allhankemajanduse staatusest.

Numbrites rääkides — Eesti võiks oma eesmärkidesse investeerimiseks laenata ligi 1,4 miljardit eurot ja jääda ka pärast seda Euroopa madalaima võlakoormusega riigiks, ehkki see tõstaks meie laenukoormuse üle 15% SKPst. See rahasumma võrduks 17 Eesti Rahva Muuseumi ehitamisega. Seda oleks neli korda enam kui vaja Tallinna-Tartu maantee täispikkuses neljarealisena valmimiseks, kirjutab Äripäev.

Need näited on lihtsalt võrdluseks, mida see summa tähendab. Keerukam on mõelda, mida laenurahaga teha, sisustamaks loosungeid, mille kohaselt on Eesti majandusliku heaolu poolest varsti-varsti Soomest mööda kihutamas. Kuna sisu nendes loosungites suurt ei ole, on see ka peamiseks tõkkeks investeerimislaenu võtmisele — konkreetsed arengusihid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused on ühiskonnas läbi arutamata.