Majanduskasvu jõuhoovad hakkavad seiskuma

Majanduskasvu aeglustumist võib omal nahal tunnetada pea igaüks, nüüdseks on kasvu sisuline peatumine saanud ka arvulise kinnituse. Statistikaameti esialgsel hinnangul kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vaid 0,4%. Ühtlasi oli tegemist viimase kaheksa aasta aeglaseima kasvuga.

Sektorite täpsemaid andmeid on oodata juunis, kuid esialgsedki hinnangud kõnelevad lisandväärtuse vähenemisest nii finants- kui ka mitte-finantsettevõtete seas.

Kuivõrd majanduse kogutoodangust suurima osa ehk ligi kolmveerandi moodustavad kaupu ja teenuseid tootvad ettevõtted, võib pidada nende “panust” olukorra kujunemisse kõige mahukamaks. Milliseks kujuneb selliste ettevõtete tulevik, oleneb paljuski nende eelmisel aastal kogutud varudest ning ekspordivõimest.

Järgmistel kvartalitel oleneb majanduse kasvutempo Eesti Panga hinnangul suuresti sellest, kui kiiresti hakkab vähenema hinnasurve nii kodu- kui ka välisturul. Majandusolukorra märgatavat paranemist ei luba pank ka lähikuudeks, viidates nii ettevõtjate hinnangutele kui ka kesistele prognoosidele.

Majanduse siseturgu kommenteerinud Eesti Panga hinnagul tuleks näha asja positiivsemal poolel aga vähenevast sisetarbimisest tingitud hinnasurve ja jooksevkonto puudujäägi alanemist ja laenukoormuse kasvu aeglustumist.

Panga hinnangul võib majanduskasvu järsu aeglustumise peamiseks põhjuseks pidada leibkondade ettevaatlikumaks muutumist nii kinnisvara soetamisel kui ka tarbimisotsuste tegemisel.

Vuugihermeetikute ja ehitusvahtude tootja Krimelte OÜ tegevjuht Alar Salum kinnitab, et tänu 95% ulatuses eksporditavale toodangule kasvab firma käive endiselt ning probleeme on nõudluse rahuldamisega.

Kaubabetooni tootva ettevõtte Betoonimeister AS-i juht Kalle Suitslepp tunnistab, et ehkki sisenditena vajalikud liiv, killustik ja tsement on kallinenud, sunnib tihe konkurents neid pigem toodangu hinda langetama. “Eksportida me kahjuks ei saa, sest betoon tahab enne piiri ületamist ära kivistuda,” kirjeldab Suitslepp.

Reklaamiagentuuri Zavod BBDO loovjuht Marek Reinaas tunnistab, et tagasilöögid majanduses ei jäta puutumata ka reklaamitööstust, kelle kaudu vahendavad oma sõnumeid paljud teised ettevõtted. “On loogiline, et suurima surve all on need majandussektorid, kus tarbijal on võimalik oma ostuotsuseid edasi lükata — autod, mööbel, kodutehnika, rõivad, luksuskaubad.”

Sama kinnitab Maag Piimatööstus AS-i juht Valdis Noppel, kelle sõnul ei ole nende piimatööstuses langus veel võimust võtnud, kuid just kallimate toodete puhul võib täheldada kasvu pidurdumist.

Rääkides reklaamieelarvetest, soovitab Reinaas otsida klientidel agentuure, kes oskavad lugeda nii kliendi kui ka isiklikku raha. “Arvan, et peagi näeme klientide seas vilgast agentuurivahetamist, mille puhul agentuuride teenuse hind ei mängi kõige vähem tähtsat rolli.”