Majanduskomisjon tegi eelnõule muudatusettepaneku esitada iga-aastase riigieelarve seaduse lisana Rail Balticu investeeringute planeerimise juures Rail Balticu Eesti osa ehitamise tegevuskava eelarveaastal. Planeeritavad investeeringud tuleb näidata objektide lõikes nende eeldatava maksumusega,“ ütles majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Majanduskomisjoni muudatusettepanek näeb veel ette, et valitsus teavitab jooksvalt riigikogu Rail Balticu rajamisega seonduvast ning esitab igal aastal riigikogu majanduskomisjonile kogu projekti vahearuande.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi märkis, et ta toetab Rail Balticu kokkuleppe ratifitseerimist, kuid täiendavate punktide lisamine kokkuleppe ratifitseerimise seaduse juurde tekitab vaid segadust. „See on justkui üleskutse Leedule omapoolseteks täiendusteks, mis halvimal juhul võib kaasa tuua selle, et kokkulepet ei sünnigi. Kui Eesti, Läti ja Leedu valitsused on milleski kokku leppinud ja selle kinnituseks on peaministrid oma allkirjad andnud, siis tuleks seda respekteerida sellisena nagu see on,“ ütles Kivimägi.

„Kui parlament soovib suuremat kontrolli täitevvõimu üle eelarvepoliitikas, siis on selle väljenduse kohaks riigieelarve baasseadus, mitte lisapunktid ratifitseerimisotsusele,“ lisas Kivimägi.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlus toimub Riigikogu täiskogus kahel lugemisel.