Majanduskrahhi äärel Brasiilias on keskmine pensionile mineku iga 50-55 eluaasta juures

Rio de Janeiro korraldab sel suvel esimese Lõuna-Ameerika linnana olümpiamängud, mis võiks justkui olla võimalus brasiillastele ennastunustavaks pidutsemiseks, ent samas on Brasiilia vastamisi majandusliku ning poliitilise katastroofiga.

Detsembri keskel hindas reitingubüroo Fitch Brasiilia riiklikud võlakirjad rämpsu tasemele. Paar päeva hiljem teatas rahandusminister Joaquim Levy ametist lahkumisest, ta oli Brasiilia rahaasjade eest hoolt kandnud vähem kui aasta, kirjutas The Economist.

Järgmisel aastal ennustatakse Ladina-Ameerika võimsaimale majandusele 2,5-3 protsendilist kasvu, umbes samasugune kahanemine toimus Brasiilias ka tänavu. Seega ennustatakse Brasiiliale isegi suuremat majanduslangust kui naftahinna langusest kõvasti pihta saanud ning lääneriikide sanktsioonide all olevale Venemaale.

Brasiilia olukorda iseloomustab kõige paremini sõna „ebaefektiivne“. Näites maksab Brasiilia valitsus pensionideks 12 protsenti SKT-st, mida on rohkem kui vanema rahvastikuga, kuid rikkama Jaapani väljaminek selles valdkonnas. Naised lähevad Brasiilias pensionile keskmiselt 50-aastaselt ning mehed 55-aastaselt. See näitaja on OECD keskmisest ligi kümme aastat madalam.

Lisaks on Brasiilia tuntud ka oma üliprotektsionistliku majanduspoliitka poolest ehk teisisõnu on välismaistel firmadel tollimaksude tõttu väga raske kohalikega võistelda. See on ka põhjuseks, miks on Brasiilia majanduse tootlikkus on 41 OECD poolt võrreldud jõukama riigi võrdluses üks madalamaid.

Täna saab ainult loota, et Brasiilia ei mängi maha oma raskelt saavutatud majanduslikku ning poliitilist stabiilsust ning ei vaju kroonilisse haldussuutmatusse.