„Majandussurutis on hea kogemus ja isegi halvas olukorras on võimalik tööd juurde saada,” ütleb osaühingu Nelico juhataja Urmas Mägi.

Selline hinnang on tegelikult põhimõtteline muutus võrreldes aasta algusega, mil enamik Eesti ettevõtjaid oli sisuliselt šokis. Turu äralangemine ja käibe vähenemine oli nii järsk ja ootamatu, et küsimusele „Mida nüüd teha?” tundus olevat peaaegu võimatu vastata. Praegu ettevõtjad juba vastust teavad ja paremik neist on seda ka teinud.

„Meie jaoks on andnud majanduskriis pigem võimalusi, mida näiteks mõned aastad tagasi ei oleks olnud,” ütleb üks võistlusel osalenu, Erki Kilu LHV Pangast. „Täna on meil võimalik uusi kliente kaasata, laenu anda, hoiuseid vastu võtta. Konkurents on nõrgenenud.” LHV on ise selle muutuse konkreetne näide. Investeerimise ja varahalduse turul on tegutsetud aastaid, kuid majanduskriis avas võimaluse astuda ka klassikalisele pangandusturule.

Enamikus sektorites toimubki mingil kujul turu ümberjaotamine, korrastumine, lisanduvad ehk mõned uued tulijad ja kaovad mõned vanad.

„Toimub konsolideerumine ja väikesed mõttetud kooperatiivid kaovad,” arvab turvafirma Pristis omanik ja Ernst & Youngi aasta ettevõtja konkursi finalist turvaturul ees ootavate muutuste kohta. Samasugusele trendile viitab ka teine Ernst & Youngi konkursi finalist, kindlustusmaaklerfirma IIZI Group juhataja Risto Rossar. Tema sõnul ei toimu kindlustusmaaklerite konsolideerumine mitte ainult Eestis, vaid terves Baltikumis.

Varasemast kriitilisem pilk

„Kriis aitas ettevõttest auru välja lasta ja puhastuda,” iseloomustab Rossar ka olukorda oma firmas. Humana juhataja Eve Piibeleht viitab muutusele veelgi laiemalt: „Mulle majanduskriis laiemalt vaadates isegi meeldib. See lasi õhu välja ja tõi inimesed maa peale tagasi.” Põltsamaa Meierei Juustutööstuse omanik Ago Teder lisab, et majandussurutise ajal näed seda, mida enne nii väga tähele ei pannud: „See sunnib ettevõtte majandamist kriitilisema pilguga üle vaatama.”

Majanduskriis on tegelikult ju väga lihtne asi – üleüldine nõudluse vähenemine. Näeme seda näiteks nii varade, tööjõu kui ka kaupade hinna langemises. Mis on aga ühele kaotus, see on teisele võit.

„Meediahinnad on praegu head ja Pristise jaoks on tegu väga hea ajastusega. Oleme seda ka aktiivselt kasutanud, hinnad kukuvad,” viitab Indrek Sepp ühele hinnalangusest tingitud käitumismuutusele.

„Hinna kujundamise küsimus on praegu peamine,” ütleb ka Estanci juhtaja Raigo Tammo. Estanc on ettevõte, mis valmistab terasest mahuteid, ja nende jaoks on toorme hinnal võtmetähtsus – positiivne on see, et musta terase hind on kaks korda langenud.

Ühel hetkel peaks üleüldine hinnalangus hakkama kasvatama ka investeeringuid. „Tanklate ehitamiseks on hinnad mõistlikumad,” lausub samuti  konkursil osalenud Euro Oili juht Arno Hirtentreu oma valdkonnas paranenud investeerimisvõimaluste kohta.

Kaks küsimust


•• Ärileht esitas Ernst & Youngi korraldatava Eesti aasta ettevõtja valimistel osalenutele, kelle seas on nii firmade omanikke kui ka juhte, kaks küsimust.

Esiteks:

•• Milliseid võimalusi ja arenguid nad oma ettevõtte jaoks praeguse majandussurutise kontekstis näevad?

Ja teiseks:

•• Milline tulevik ootab lähiaastatel ees nende valdkonda?