Majanduslangus räsib mustalt maksjaid
"Meie andmed näitavad seda, et ettevõtjad, kes maksid ümbrikupalka panevad ka osaliselt oma ettevõtted kinni, kuna neil on nii raske, et nad ei tule toime," sõnas Veermäe.
Veermäe sõnul on ümbrikupalkade maksmine siiski jätkuvalt oluline probleem. Ameti hinnangul moodustavad ümbrikupalga saajad peaaegu kümnendiku kõigist töötajatest.
Ehituse madalseis on vähendanud ka ümbrikupalga maksmise probleemi ulatust selles valdkonnas. "Kuna ehitajaid jääb järjest vähemaks, jääb sellega seonduvalt ka ümbrikupalga saajaid ja maksjaid vähemaks," kinnitas Veermäe.
"Aasta lõpu ja selle aasta alguse andmed näitavad selgelt, et turg kukub ära ja sellega seonduvalt ümbrikupalga maksmine ehituses väheneb."
Teisest küljest võib alanev nõudlus ja konkurentsi tihenemine suurendada ümbrikupalkade maksmist mõnedes teistes valdkondades.
Ümbrikupalga vastases tegevuses saatis amet eelmisel aastal välja 1000 märgukirja ettevõtjatele, kelle osas riskianalüüs oli tuvastanud võimaliku ümbrikupalga maksmise riski. Märgukirjade tulemusel parandas oma käitumist üle 43 protsendi ettevõtjatest, riigieelarvesse laekus tänu sellele täiendavalt ligi 60 miljonit krooni.
Kokku viis amet 2008. aastal läbi 103 ümbrikupalga kontrolli ning lõpetas 91 ümbrikupalga juhtumi kontrolli. Selle tulemusena esitati parandusdeklaratsioone ning määrati täiendavaid makse kogusummas ligi 20 miljonit krooni.
