Majandusmagister: kauem elamiseks tuleb investeerida aktsiatesse

 (24)
Majandusmagister: kauem elamiseks tuleb investeerida aktsiatesse
Risto KaskFoto: erakogu

Käesoleval aastal tuli kodumaine LHV Pank välja avalikkusele suunatud aktsiate emissiooniga. Aastaid on räägitud Tallinna Vee tugevast aktsiast ning Tallinna Kaubamajast kui stabiilsest dividendimaksjast.

Äripäev kirjutab taaskord rekordilistest dividendidest ja uutest miljonäridest kaasmaalaste hulgas. Ühe keskmise Eestlase paneb see mõtlema, et miks mitte ei võiks olla mina see, kellest nad kirjutavad?

Miks me ei investeeri?

Olen vestelnud mitmete inimestega ja küsimusele, miks sa tulevikuks raha kõrvale ei pane, vastatakse ikka ühtemoodi – kõik kulub ära. Jah, me peaksime sellesse suhtuma teatud reservatsioonidega, kui räägime jõukamast ühiskonnakihist, kuid lihtrahva keskmist või natuke enam palka teeniva inimese rahakott tühjeneb üldjuhul juba oluliselt varem, kui palgapäev kätte jõuab. 2016. aasta esimeses kvartalis oli keskmine brutopalk 1091 eurot. See on 875 eurot puhtalt kätte. Seega vastus lihtsale küsimusele, miks me ei investeeri on väga lihtne – meil ei ole selle jaoks raha.

Tervise Arengu Instituut ja Eesti Konjunktuuriinstituut andsid 2015. aastal välja raporti, mis illustreerib väga hästi meie tarbimisharjumusi. Kõnealune raport keskendub eelkõige alkoholi tarbimise statistikale ja probleemistikule, mis alkoholitarbimisega kaasneb. 2014. aastal tarbisid Eesti täiskasvanud elanikud inimese kohta arvestatuna 85,1 liitrit õlut, 13,1 liitrit veini, 11,9 liitrit kanget alkoholi ning 16,7 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke.

Seotud lood:

Kokku teeb see 126,8 liitrit alkoholi inimese kohta aastas ehk 10,6 liitrit alkoholi kuus. Kui võtta arvesse alkoholi keskmist turuhinda, kulutatakse alkoholile igas kuus keskmiselt 38,30 eurot.

Kuidas see raha oma tervise kasuks tööle panna?

Alkohol on kaubagrupp, mida üldjuhul eluks ei vajata. Samas on alkoholi tarbimisega kaasnevad mõjud tihti inimestele huvitavad ja mõnupakkuvad. Kui keskmine eestlane suudaks loobuda keskmisest igas kuus tarbitavast alkoholikogusest, õnnestuks tal kokku hoida 38,30 eurot. See ei tähenda küll kahjuks seda, et kuu lõpus on rahakotis 38,30 eurot rohkem raha, tõenäoliselt kulub see raha ikkagi ära. Seega ei tasu raha niisama seisma jätta. See tuleb kohe enda kasuks tööle panna ja investeerida oma enda väärtuse kasvatamisse. Aktsiatesse pikaajaliselt investeerides võib koguda võrdlemisi suure summa.

LHV kirjutas mõne aja eest, et viimase 75. aasta jooksul on keskmine aktsiate tootlus olnud 12% aastas. Kui täna kahekümnendates olev isik lõpetab joomise ja suunab edaspidi alkoholile kuluva raha 100%-liselt aktsiatesse, võib pensionile mineku hetkeks olenevalt pensionieast omada portfelli väärtuses 0,7-1 miljonit eurot. Eeldusel, et meie alkoholitarbimine on kasvavas trendis, võib seda summat järk-järguliselt suurendades pensionilemineku hetkeks omada portfelli oluliselt suuremas vääringus.

Kuus aastat pikem elu

Eluiga on ettearvamatu, rangelt individuaalne ning seda on palju uuritud ja spekuleeritud. Eesti keskmine oodatav eluiga oli möödunud aastal meestel 72 ja naistel 81 aastat. Searidge Foundation kirjutas oma alkoholismile pühendatud aruandes, et alkoholi kasutamine võib inimese eluiga lühendada kuni 12 aastat. Kui eeldada, et me räägime käesolevas näites keskmise alkoholitarbija elueast, on tegelikult võimalik meie eluiga alkoholist loobudes pikendada umbes kuue aasta võrra.

Väga üldistatult võib öelda, et need kuus eluaastat maksavad ei vähem ega rohkem kui 0,7-1 miljon eurot, mille keskmine inimene matab pudelisse. Seega miks mitte vastupidiselt elada need kuus kingituseks saadud aastat miljonärina?

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare