"Ekspordi languse taga on mitmete oluliste kaubagruppide väljaveo kahanemine. Venemaal vähenes nõudlus masinatele ja seadmetele ning Rootsis elektriseadmetele. Põllumajandussaadustest ja toidukaupadest müüdi Venemaale eelmise aastaga võrreldes vähem piimatooteid ja alkoholi. Samuti kahanes metalli, eriti malmi ja terase jäätmete väljavedu Türki," kommenteeris MKM-i majandusarengu osakonna analüütik Kristina Ojamäe.

Positiivselt arenes kaubavahetus Rootsi, Taani ja Poolaga, aga ka Ameerika Ühendriikidega, mille puhul suurenesid ekspordimahud ligi 60 protsenti, seda enamasti tänu metallkeraamika ja elektriseadmete väljaveo kasvule. Import pea kõikidest riikidest vähenes, erandina kasvas import Saksamaalt.

Ka import oli augustis langustrendil. Märgatavalt kahanes põllumajandussaaduste, eriti külmutatud puuviljade ja marjade import Rootsist. Samuti kahanes peamiste kaubagruppide import – mineraalsed tooted Leedust ja Venemaalt, metall Šveitsist, masinate seadmed Saksamaalt ja Hiinast ning elektriseadmed Hiinast ja Rootsist. Impordimahud vähenesid peamiselt seetõttu, et ekspordinõudlus on vähenenud ja eksportkaupade valmistamiseks vajalikke detaile osteti vähem.

"Euroopa Liidu ja Eesti majandususaldusindeksid on viimastel kuudel langustrendil, vähenemas on ka Eesti peamiste ekspordipartnerite majandususaldus," nentis Ojamäe.

Eesti Konjunktuuriinstituudi septembri küsitluse järgi prognoosib 31,4 protsenti Eesti tööstusettevõtetest eksporttellimuste vähenemist, 11 protsenti ettevõtetest ootab aga pigem tellimuste kasvu. Enam kui pool ettevõtetest lähiajal muutusi ei prognoosi ning ootab tellimuste jäämist tavapärasele tasemele. Kõige pessimistlikumad olid tellimuste osas kemikaalide ja keemiatoodete tootjad, kõige suuremat kasvu ootasid aga paberi ja pabertoodete tootjad.