Majandusministeerium tahab soojaettevõtetele taustakontrolli
Eelnőu kehtestab suuremates võrgupiirkondades tegutseva soojusettevõtjale taustakontrolli tegemise nõude. Eelkontrolli peab läbima üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnas tegutseva katlamaja vői soojustorustiku ostja.
Kontrolliga välditakse MKMi teatel, et elutähtsa teenuse osutajaks saaks keegi, kes võiks ohustada teenuse järjepidevat toimimist ja seeläbi energiajulgeolekut.
Üle 50 GWh müügi aastamahuga piirkonnad on Tallinna, Narva, Tartu, Ahtme-Jõhvi ja Kohtla-Järve ühendatud võrgupiirkond ning Sillamäe, Pärnu, Viljandi ja Jämejala, Kuressaare, Võru, Haapsalu ja Paide vőrgupiirkond.
Samuti peavad eelnőu kohaselt kohalikud omavalitsused, kelle kaugküttepiirkonnas tegutseb alla 50GWh tootmismahuga soojusettevõtja või kes soovivad kaugkütte piirkonda luua või muuta, võtma vastu hiljemalt 2017. aasta lõpuks soojusmajanduse arengu kavandamise otsuse, kus nähakse ette kaugkütte võrgupiirkonna vähemalt kümne aasta tulevikuperspektiivi.
Otsuse aluseks oleva analüüsi koostamiseks on riik loonud toetusmeetme, millega saab katta kuni 90 protsenti analüüsi kuludest, teatas ministeerium. Toetusmeedet koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.
MKMi teatel on kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu mõte soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ning odavamate hindadega kütuste kasutamisele ning tarbijale kütte võimalikult soodsa ja stabiilse hinna tagamine.
"Olgugi, et Eestis kasutatakse kaugkütte tootmiseks üle 44 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, pőhjustab fossiilsete kütuste ebastabiilne hind jätkuvalt kaugkütte kohati väga kõrget hinda," ütles majandusminister Kristen Michal pressiteate vahendusel. "Kaugkütte hinna vähendamine aga nõuab suuremahulisi investeeringuid, mille tegemiseks vajab investor pikaajalist ja stabiilset regulatsiooni. Investeerides paremasse tehnoloogiasse ja odavamat kütust kasutavatesse seadmetesse väheneb hind tarbijale ja ettevõtjal on võimalik saada investeeringult kõrgemat tulu."
