Michali kommentaar on vastuseks tänase Postimehe artiklile, kus kirjutati, majandusministeerium peab otstarbekaks tulevikus külmal talvel osa tarbijaid vooluvõrgust välja lülitada, selmet rajada suuremate elektritariifide abil uued elektrijaamad, mis kataksid Eesti vajadusi.

Michali sõnul on Eestil võimalik energeetikas teha mitmeid valikuid, või neid kombineerida tarbijate huvides, aega selleks on veel aastaid. Täna on meil sisemaise tootmise võimsus tema kinnitusel piisav tagamaks sisemaist tipukoormust, mis on 1600 MW.

2030. aastaks hindame tipukoormust 1700 MW. 1700 MW tipukoormust esineb pigem mõnekümnel päeval aastast. „Kui meil seda ka sisemaiselt parajasti tagatud poleks, tõstaks see hetkeks lihtsalt elektri hinda, mitte ei jätaks kedagi elektrita. Nii külmal, kui soojal päeval on Eestis elekter olemas, Ando Leppimani öeldu kehtiks vaid näitena kriisiolukorrast, mida meil pole ega paista,“ selgitas Michal.

Michali sõnul on Eestil on võimalikke valikuid mitmeid ja nende analüüsimiseks ning tegemiseks on veel aastaid aega. Valikud on tema sõnul lihtsad :

  • A. kas Eestis tekib uusi turupõhiseid võimsusi,
  • B. kas tellime ise Eleringi poolt võimsusi või
  • C. kasutame ühendusi, mida täna oleme rajanud juba ligi 600 miljoni euro eest ning mille võimsus on peagi 2100 MW, ehk rohkem kui Eesti tipukoormus.

Michali sõnul on aastaks 2019 näha, kas nafta hind maailmaturul tõuseb piisavalt, et turupõhiselt tekib uusi võimsusi Eestis ehk A valik. Lihtsamalt tähendaks see tema sõnul, et kui toetuda vaid Eesti sisestele võimsustele, siis aastaks 2025 peaks tekkima juurde 6 – 7 Enefit või mõni rohkem Petroter tüüpi tootmist (ükskõik kelle tehtuna), mille eelis on, et need ei maksa tarbijale midagi, sest müüvad turule.

Valiku B puhul tuleks riigil tellida võimsust ehitada kaks Auvere tüüpi elektrijaama, mille hind tarbijale oleks 6 – 8% kogu elektriarve suurenemine. Valik C on meil Michali sõnul õnneks juba olemas – riik on rajanud juba piisava võimsusega ühendused, et ükskõik millise valiku puhul on meil tagatud elektri piisavus.

„Need valikud on kirjas koalitsioonileppes, mis näeb energeetika tulevikku kombinatsioonis – Eestis olevad tootmisvõimsused, turul tekkivad tootmised ning ühendused. Sellest lähtub ka energiamajanduse arengukava,“ rääkis Michal.

Ta rõhutas, et aastani 2030 on Põhjamaade, Balti ning Poola regioonis elektritootmises ülejääk, arvutused on tehtud EL põhivõrkude poolt koos. Aastast 2030 ja edasi teeb EL just energiaturu uut disaini. Eesti eesistumise ajal 2018 on see meie üks prioriteetseid teemasid – selles tehtavad valikud ütlevad kuhu ja milliseid lisavõimsusi Eestis, Baltimaades, Põhjamaades või regioonis tervikuna rajada tuleb.

„Nende teadmiste baasilt on kindlasti lihtsam mõista, et paanikaks pole põhjust, tuleb lihtsalt lähiaastatel teha arukad valikud, et Eesti inimesed saaks madalaima võimaliku hinnaga elektri ning Põhjamaade, Baltimaade ning Poola regioonis oleks võimsusi piisavalt ka aastal 2030 ning edasi,“ lausus ta.