Majandusprofessor: Kreeka eurotsoonist välja!
"Otsus oleks Kreeka enda huvides. Millegi pärast on Kreekal aga veendumus, et ilma oma rahata ning seda devalveerimata ei suuda riigi majandus taaskäivituda," sõnas Kanniainen ajaleht Ilta-Sanomat vahendusel.
Professor lisas veel, et hetkel on suurimaks mureks see, et eurotsooni liitumislepingus ei ole punkti selle kohta, kuidas liidust lahkuda saaks.
"Oleks vaja kõik otsustajad kokku võtta ning lisada lepingutesse punkt, kuidas saab vabatahtlikult eurotsoonist lahkuda. Kreekale on see loomulikult valus protsess," lisas Kanniainen.
Professor aga nimetab näitena Argentinat, kus samamoodi kardeti riigi raha dollarist lahtisidumist, kuid mis pikas perspektiivis oli kasulik.
"Peale peeso dollarist lahti ühendamist võttis tõesti aega umbes kuus kuud, kui majandus taastuma hakkas. Majandus aga kasvas tollel aastal ligi 60 protsenti. Argentinat aitas kaasa tõsiasi, et kõik hoiused riigis olid külmutatud. Kreekat on ees ootamas umbes samasugune saatus nagu Argentinat," sõnas Kanniainen.
Kanniainen lisas, et inimesed soovivad muidugi eurot säilitada ning seetõttu rünnatakse panku, kõik raha võetakse hoiustelt välja ning pank pankrotistub. Vägivald, mida oleme Kreeka tänavatel näinud võib olla aga köömes selle kõrval, mis on ees ootamas," leidis professor.
Olgugi, et situatsioon on keeruline, ei pea Kanniainen europrojekti veaks.
"Idee Euroopa ühisturust on suurepärane. Kahju on vaid sellest, et sellised vead on eurotsoonil küljes. Tsooni võeti liiga kergekäeliselt vastu riike, kes sinna ei sobi," sõnas professor.
