Tallinna-Stockholmi liinile uus laev
RAS Eesti Merelaevanduse juhatus otsustas teisipäeval oselda koos Nordström & Thuliniga uue ja suurema reisiparvlaeva muretsemisel Tallinna-Stockholmi liinile, teatas Eesti Merelaevandus.
Uus laev on ehitatud 1980. aastal Soomes Turus Wärtsila laevatehases ning sõitis viimati Balti Merelaevanduse värvides Anna Karenina nime all liinil Peterburi-Nynäshamn.
Laeva hankimist finantseerivad laenuga Hollandi pangad ABN AMRO ja Meesperson N.V.
Laev tuleb liinile pärast dokiremonti Turus. Remondi käigus on kavas teha töid laeva meresõiduohutuse tagamiseks vastavalt rahvusvahelistele nõuetele ning uuendada interjööri. Laev hakkab Eesti Merelaevanduse pressiesindaja sõnul sõitma Eesti lipu all ja eesti meeskonnaga.
Praegu sõidab Tallinna-Stockholmi liinil Mare Balticum, mis operaatorfirma E-Liini AS kinnitusel on suvehooajal liiga väike.
Tulevad uued maa maksustamishinnad
Maa-ametis käib maa korraline hindamine, mille alusel määrab amet järgmiseks aastaks uue maa maksustamishinna.
Maa-ameti spetsialist Aivar Tomson ütles teisipäeval ajakirjanikele, et võrreldes eelmise korralise hindamisega 1993. aastal, on hindamissüsteemis toimunud olulised muutused. Ta tõi näiteks, et maaga on pärast eelmist hindamist hakatud kauplema ja maale on tekkinud turuväärtus, mis on nüüd hindamise peamiseks aluseks. Peale maa turuväärtuse arvestab maa-amet uue maksustamishinna määramisel Tomsoni sõnul igas piirkonnas rahvastiku andmeid, piirkonna üldist majandusliku arengu taset ning inimeste ja kohalike omavalistuste väärtushinnanguid sealsele maale.
Hindamistööd teevad kohalikud katastrid ja maa-ametid riigi maa-ameti kontrolli all, et tagada maksustamishinna võrdsus kogu riigis, selgitas Tomson. Tomsoni hinnangul tõuseb maksustamishind linnades 2-3 korda, samas langeb Eesti keskmine maksustamishind umbes kaks korda.
õlleaktsiiside ühtlustumine võib lükkuda
Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku, mille kohaselt aktsiiside ühtlustamine kodumaistele ja välismaistele õlletootjatele lükkuks edasi 1. detsembrini.
Peaminister Tiit Vähi ütles teisipäeval, et läbirääkimistel Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) on saavutatud kokkulepe, mille kohaselt aktsiisi ühtlustumine võiks lükkuda 1. detsembrile. Alkoholiaktsiisi seaduse kohaselt peaks ühtne aktsiisimäär hakkama kehtima tänavu 1. juulist. Isamaaliit ja liberaaltsentristid esitasid 16. mail parlamendile seaduseelnõu, mille eesmärk on lükata ühe aasta võrra edasi juulist jõustuv imporditud ja kodumaise õlle aktsiisimäärade võrdsustamine. Vähi märkis, et valitsus ei toetanud kumbagi eelnõu.
Käibemaksuseadus karmimaks
Valitsus kiitis teisipäeval heaks rahandusministeeriumi esitatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oluliselt raskendab käibemaksust kõrvalehoidumist.
Peaminister Tiit Vähi ütles pressikonverentsil, et ettevõtjad on avastanud mitmesuguseid võimalusi, kuidas käibemaksust kõrvale hoida. Vähi hinnangul peaks muudetud seadus kõrvalehoidumist vähemalt raskendama.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Tiit Saadi sõnul peab tulevane seadus olema karm, et kitsendada seni võimalikke maksudest möödahiilimisi. Rahandusminister Mart Opmann ütles, et uues seaduses on hulgaliselt muudatusi, mis tulenevad maksupettustest. Opmann rääkis, et kasvavas mahus on täheldatud importkaupade mahakandmist, mis tegelikult realiseeritakse ja mis on seni käibemaksust vabad. Minister nimetas resoluutseks otsuseks muudatusettepanekut, mille kohaselt ei ole mahakanded tulevikus käibemaksuvabad.
Kinnistusraamat muutub elektrooniliseks
Valitsus kiitis teisipäeval heaks seaduseelnõu, mille kohaselt muutub kinnistusraamat tulevikus elektrooniliseks.
Peaminister Tiit Vähi ütles pressikonverentsil, et valitsus andis positiivse hinnangu kohtuniku staatuse seaduse, kohtute seaduse, kinnistusraamatu seaduse, äriseadustiku ja abieluvararegisri seaduse muutmise seaduse eelnõule. Vähi sõnul on eelnõus kõige põhimõttelisemad muudatused elektroonilise kinnistusraamatu sisseviimine ja kohtuniku abi staatuse määratlemine. Justiitsminister Paul Varul märkis, et Riigikogu võib seaduse vastu võtta küll tänavu sügisel, kuid selle rakendamist saab alustada alles järgmise aasta jaanuarist koos uue eelarvega.
Omanikele on tagastatud kolmandik maadest
Eestis on omandireformi õigustatud subjektidele 24. mai seisuga tagastatud ligi 324 000 hektarit maad, mis moodustab kolmandiku tagastamisele kuuluvatest maadest.
Riigi maa-ameti peadirektor Kalev Kangur ütles teisipäeval ajakirjanikele, et kokku kuulub tagastamisele ligi 900 000 hektarit maad. Kanguri sõnul on katastrisse kantud üle 35 000 üksuse, mille keskmine suurus on 9,1 hektarit. Maa tagastamine on maaga seotud protseduuridest kulgenud märgatavalt kiiremini kui erastamine ja munitsipaliseerimine, märkis Kangur. Sel aastal peaks tagastatud maade hulk Kanguri hinnangul kahekordistuma.
Baltic News Service
