Olev Raju nõustus käibemaksuseaduse parandamisega

Liisinguühingute Liit ja Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Olev Raju jõudsid ühisele arusaamisele, et käibemaksuseadust tuleb parandada, ütles liidu tegevdirektor Reet Hääl.

Raju kohtus kolmapäeval Liisinguühingute Liidu esindajatega. Hääle sõnul jõudis liit Rajuga ühisele seisukohale ka selles, et käibemaksuseaduse sõiduautode soetamist puudutaval parandusel võiks olla tagasiulatuv jõud 1. septembrist.

See korvaks liisingufirmade klientidele tehtud kahju ning liisingfinantseerimise kui usaldatava finantsinstrumendi kasutamise järjepidevuse, märkis Hääl.

1. septembrist jõustunud käibemaksuseaduse parandus muutis liisingulepingu alusel renditud sõiduautode hinna kolmekordse käibemaksu võrra kallimaks. Ekspertide hinnangul ohustab see tugevalt nii autofirmade läbimüüki kui ka liisingufirmade tegevust.

Invaliidid ja lastega pered saavad maksusoodustusi

Tallinna volikogu otsustas neljapäeval kaotada tulevast aastast mootorsõidukimaksu invaliididest ja lapsinvaliidide vanematest autoomanikele ja alandada poole võrra kolme ja enama alaealise lapse vanemate sõidukimaksu.

Seni kehtis 50-protsendiline hinnaalandus pensionäridest autoomanikele. Volikogu pressiesindaja ütles, et muudatus mootorsõidukimaksu määrades kehtib kõigile invaliidsusgruppidele. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik Tallinna füüsilised ja juriidilised isikud Eesti autoregistrisse kantud sisepõlemismootoriga sõidukitelt. Maksu määr on viis krooni mootorivõimsuse kilovati kohta aastas. Pressiesindaja märkis, et lisasoodustused ei ole kuigi suur löök linna eelarvele, sest mootorsõidukimaksu on laekunud oodatust elavamalt.

Linnaeelarves on sõidukimaksuks planeeritud 25 miljonit krooni aastas, mis on juba praeguseks laekunud. Tallinna eelarve on sel aastal 1,5 miljardit krooni.

Krafti hinnangul on Eesti pangandusturg välja kujunenud

Eesti Panga presidendi Vahur Krafti hinnangul on Eesti pangandusturg praeguseks juba täiesti välja kujunenud. "Ma ei usu, et Eestis oleks ruumi täiesti uuele pangale," ütles Kraft ajalehele äripäev.

Samas kinnitas Kraft, et ta ei usu nagu peaks osa väiksemaid panku tegevuse lõpetama. "Eesti turg on väike, aga kui enam ei nähta arenemisvõimalust siin, on võimalik minna väljapoole - Lätti, Leetu, Venemaale," ütles ta. "Mitmed panga on läinud kaunis aktiivselt kindlustusturule, mis on täiesti normaalne protsess," märkis Kraft. "Kindlustus on arenev turg ja ma ei näe selles midagi imelikku, et pangad sellega tegelevad." Praegu tegutseb Eestis 14 kommertspanka.

Ekspordi Krediteerimise Fond muutub aktsiaseltsiks

Ekspordi Krediteerimise Fond muutub vastavalt äriseadustiku nõuetele Ekspordi Krediteerimise ja Garanteerimise aktsiaseltsiks.

Ekspordi Krediteerimise Fondi direktor Gunnar Lambing ütles, et fondi töö sisu jääb samaks, kuid juriidiliselt muutub organisatsioon aktsiaseltsiks. Valitsus on võtnud suuna fondi reorganiseerimisele ja on protsessi kohta andnud oma nägemuse, ütles Lambing. Ta lisas, et fond on püüdnud valitsuse seisukohad vastavates dokumentides arvesse võtta. Lambingu hinnangul peaks asjad oktoobriks olema nii kaugel, et midagi saab otsustatud. Fond on laene välja andnud umbes 35 miljonit krooni.

Rahandusministeeriumis tuleb riigireitingu arutelu

Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga esindajad hakkavad neljapäeval arutama Eesti riigireitingu tegemist.

Rahandusministeeriumi välislaenude ja -abi osakonna juhataja Agate Dalton ütles, et arutelu eelneb 1.-3. oktoobrini peetavale Maailmapanga aastakoosolekule, mil Eesti kohtub mitme reitinguagentuuriga. Esimese Balti riigina sai rahvusvahelise krediidireitingu septembri algul Leedu ning see on Ba2. Dalton ütles Leedu reitingut kommenteerides, et kõrget reitingut ei olnudki oodata, viidates Leedu üldiselt suurele laenude võtmisele. Rahvusvaheline krediidireiting näitab riigi usaldusväärsust ja laenu tagastamise võimalusi. Samuti annab see võimaluse saada samalaadset reitingut riigi ettevõtete ja pankade jaoks.

Põhjamaade Investeerimispank krediteerib Via Balticat

Põhjamaade Investeerimispank andis Via Baltica Leedu osa ehitusele sooduslaenu 6,7 miljonit dollarit. Laenulepingule kirjutasid neljapäeval Vilniuses alla Leedu rahandusminister Algimantas Krizhinauskas ja Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Erkki Karmila.

Leedu transpordiministeeriumi kantsler Algirdas Shakalys ütles, et magistraali esimeseks etapiks - kuni 2000. aastani - on Leedul raha rohkem kui küll. Lääne pangad krediteerivad projekti kokku 52,8 miljoni dollariga. Veel 17,6 miljonit dollarit eraldab Leedu maanteedeamet.

Via Baltica ehituse esimest etappi hinnatakse 70,4 miljonile dollarile. Peale Põhjamaade Investeerimispangalt saadud laenu andis 25 miljonit dollarit Euroopa Investeerimispank ja 21,1 miljonit dollarit Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank koos Jaapani EXIM-pangaga. Laenulepingud nende pankadega on juba sõlmitud. Ehitustöödega teeb Leedu algust tuleval kevadel.

Karmila ütles, et Põhjamaade Investeerimispanga investeering Via Balticasse on osa Balti investeerimisprogrammist, mis moodustab kokku 60 miljonit eküüd. Leedule on sellest summast juba eraldatud 20 miljonit eküüd. Laenuraha abil rekonstrueeritakse Kedainiai-Pasvalyse ja Kaunase-Marijampole-Suvalkai maantelõigud.

Leedu peab Põhjamaade Investeerimispangale hakkama laenu tagastama 2004. aastal ning maksma kogu summa tagasi 2011. aastaks. Laenuintress on LIBOR + üks protsent.

Endine Sotsiaalpanga hoone läheb kasutusvaldusse

Tallinna linnavolikogu otsustas neljapäeval mitte müüa varem Sotsiaalpanga käes rendil olnud Tartu maantee 17 hoonet, andes selle 25 aastaks kasutusvaldusse.

Volikogu pressinõunik ütles, et volikogu eelmisel istungil 29. augustil oli arutusel eelnõu, mis nägi ette hoone kasutusvaldusse andmist 50 aastaks. Pärast seda tegid aga linnavara- ja rahanduskomisjon ettepaneku lühendada tähtaega Tallinna majanduslikest huvidest lähtudes. Volikogu neljapäevane otsus kohustab linnavalitsust korraldama Tartu maantee 17 hoone kasutusvaldusse andmiseks avaliku enampakkumise alghinnaga 15 miljonit krooni. Volikogu seadis tingimuseks, et kogu summa tuleb linnale tasuda kasutusvalduse lepingu sõlmimisel.

Endise Sotsiaalpanga hoone müügi otsuse tegi volikogu 13. jaanuaril 1994. Selle tühistamise peapõhjus oli tänavu jõustunud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendus, mille kohaselt riigi poolt tasuta munitsipaalomandisse antud kinnisasja võõrandamisel läheb 65 protsenti rahast riigieelarvesse.

Baltic News Service