Intressilangus Saksamaal vallandas tõusu USA aktsiaturul
Intessimäärade alandamine Saksamaal vallandas tõusu ka USA aktsiaturul. Dow Jonesi tööstuslik keskmine kerkis 43,65 punkti võrra 5733,47 punktini ning seega jäi Dowl vaid 45 punkti puudu 22. mail püstitatud rekordist 5778,0 punkti.
Peamiselt tehnoloogiakompaniide aktsiatest koosnev Nasdaqi liitindeks kerkis 17,12 punkti võrra 1143,96 punktini. Aktsiate hinnatõusu taga oli diilerite sõnul arvamus, et repomäära langus 3,30 prosendilt 3,0 protsendini, millele järgnes intessimäärade alandamine Euroopas ja Kanadas, vabastab USA Föderaalreservi surve alt tõsta lähiajal intressimäärasid.
USA Föderaalreserv jättis oma teisipäevasel koosolekul intressimäärad muutmata. Repomäära langus viis Londoni FTSE uue rekordilise tasemeni ja ka teistel Euroopa aktsiaturgudel toimus tugev tõus. FTSE indeks lõpetas neljapäevase päeva 19,0-punktilise tõusuga 3891,1 punktini. Pariisi CAC-40 kerkis 17,12 punkti võrra 2017,76 punktini.
Soome Pank alandas keskset intressimäära
Soome Pank alandas reedel turukursse ohjavat oksjonikurssi 3,50 protsendilt 3,25 protsendini.
Viimati alandas Soome keskpank intressimäärasid 5. juulil 3,60 protsendilt 3,50 protsendini. Keskpank põhjendas intressimäära alandamist vaoshoitud inflatsiooniga. Uudis viis alla Soome marga kursi dollari suhtes 4,51 margalt 4,525 margani. Marga kurss Eesti krooni suhtes on praegu 2,635 EEK/FIM.
Euroopa keskpangad on üksteise järel intressimäärasid alandanud pärast Saksamaa Liidupanga otsust alandada repomäära 3,30 protsendilt 3 protsendini. Neljapäeval alandasid keskseid intressimääru Prantsusmaa, Belgia, Holland, Austria ja Kanada. Reedel alandas repomäära ka Taani keskpank.
Clinton kirjutas alla sotsiaalreformi seadusele
USA president Bill Clinton kirjutas neljapäeval alla sotsiaalreformi seadusele, mis muudab jõustumisel oluliselt riikliku abi korraldust vaestele. Uue seadusega lõppes 61 aasta eest kehtestatud garanteeritud föderaalabisüsteem puudustkannatavatele lastele.
Seadus kärbib föderaalkulutusi kuue aastaga umbes 55 miljardi dollari võrra, vähendades peamiselt kulutusi toidutalongidele ning piirates abi seaduslikele immigrantidele. Seadus piirab abirahade saamise viiele aastale ja nõuab, et abiraha saaja asuks tööle pärast kaheaastast toetuse saamist.
Clinton nimetas sotsiaalreformi ajalooliseks võimaluseks sotsiaalabisüsteemi parandada. "Täna lõpetame senise sotsiaalabisüsteemi. Ma loodan, et tänast päeva ei hakata mäletama selle järgi, mis nüüd lõpeb, vaid selle järgi, mis nüüd algab - see on uue lootuse päev," ütles president.
Londoni väärtpaberiturg pakub uut teenust
Järgmisel nädalal võtab Londoni väärtpaberiturg kasutusele uue integreeritud kauplemis- ja informatsioonipaltvormi Sequence 6, mis peab viima Londoni aktsiaturu 21. sajandisse.
Uus süstem hakkab tööle 27. augustil ning võimaldab enne järgmist suve kauplemise Suurbritannia 100 tugevaima aktsiaga tellimusraamatul põhineva süsteemi kohaselt senise maakleriturul põhineva süsteemi asemel. Sequence 6 väljatootmine, mis läks maksma 81 miljonit naela (125 miljonit dollarit), kujutab endast börsi moderniseerimise kolmeaastase protsessi kulminatsiooni. Sequence 6 saab uue elektroonilise aktsiaturu aluseks. Seega loobub börs praeguse maakleriturul põhineva süsteemi kasutamisest, kus hinna määrab turutegija ning tehingud sõlmitakse telefoni teel. Sequance 6 tähendab lõppu ka telefoni teel toimuvale kauplemisele alternatiivsel investeeringuturul (AIM) ja väärtpaberibörsi alternatiivses kauplemissüsteemis (SEAT), kus kaubeldakse vähemlikviidsete aktsiatega.
Leedu erastab riikliku uudisteagentuuri ELTA
Leedu parlament otsustas neljapäeval panna müüki riikliku uudisteagentuuri ELTA aktsiad ja hoone Vilniuse kesklinnas. Vilniuse kesklinnas asuv hoone, milles pinda ligi 4000 ruutmeetrit, läheb müüki bilansilise jääkhinnaga umbes 200 000 litti (umbes 600 000 krooni).
Seaduse poolt, mille algatajaks oli president Algirdas Brazauskas, hääletas 53 Leedu seimi saadikut, vastu oli 19 ja erapooletuks jäi 10 parlamendiliiget. Seadust ei toetanud opositsioon. Selle esindaja, seimi majanduskomisjoni liige Vanda Briediene sõnul ei ole korrektne, kui erastamise teisel etapil jätkub Leedu riigi vara jagamine.
Leedu valitsusele kuulus 80 protsenti ELTA aktsiatest, ülejäänute omanikeks on endised või praegused agentuuri töötajad. Vastavalt uuele seadusele jääb 35 protsenti ELTA aktsiatest riigile, 20 protsenti agentuuri töötajatele ja 45 protsenti võivad osta endale ELTA info tarbijad. ELTA on võlgadesse uppumas ning hiljuti eraldas Leedu valitsus agentuurile 200 000 litti võlgade osaliseks katteks.
Ukraina valmistub rahvusvaluuta käibelelaskmiseks
Ukraina valitsus on viimasel ajal hoogustanud ettevalmistusi rahareformiks ja rahvusvaluuta - grivna käibelelaskmiseks. Informeeritud allikad Ukraina valitsusest teatasid, et mõne päeva eest rahvuspangas korraldatud nõupidamisel otsustati rahareform lähiajal käivitada.
Presidendi sellekohase seadluse eelnõu on juba Leonid Kutshma administratsioonile esitatud. Samal ajal ei nõustu ükski ametlik allikas seda infot ei kinnitama ega ümber lükkama. Interfaxi andmeil võib grivna Ukrainas käibele tulla kas augusti lõpul või septembri algul. Mitme mõjukama kommertspanga juhid peavad tõenäoliseks, et rahareform toimub pikkamööda ning grivna ja karbovanets jäävad mõneks ajaks käibele paralleelselt.
Tõenäoliselt tulevad käibele kompanii Canadian Banknote poolt 1992. aastal trükitud rahatähed nimiväärtusega ühest kuni 50 grivnani. Analüütikud oletavad, et vahetuskursiks saab olema 100 000 senist karbovanetsit ühe grivna vastu (praegu saab ühe dollari eest ametlikult 176 100 karbovanetsit). Väidetavalt tulevad käibele ka mündid - kopikad nominaaliga 1 kuni 50 kopikani. Seejuures võrdub 100 kopikat ühe grivnaga. Ukraina peab praegu läbirääkimisi Rahvusvahelise Valuutafondiga, et saada 1,5 miljardi dollari suurust stabiliseerimisfondi rahareformi läbiviimiseks.
Reuter/Interfax/Baltic News Service
