Toorpuidu sissevedu Soome kasvas

Soome vedas möödunud aastal sisse rekordilise koguse, 11,3 miljonit kuupmeetrit toorpuitu. 82 protsenti toorpuidust tuli Soome Venemaalt. Järgnesid Eesti ja Läti (mõlemad 5 protsenti). Puiduimport ületas 1994. aasta näitaja 35 protsendi võrra. 75 protsenti sisseveetud toorpuidust oli lehtpuupuit. Puidu eksport Soomes vähenes 45 protsendi võrra, s.o 1,0 miljoni kuupmeetrini. Suurem osa ekspordist oli okaspuu. Soome puidueksport suundus peamiselt Rootsi ja Jaapanisse.

Lennufirmad tõstavad piletihindu

Rahvusvahelised lennufirmad peaksid lõpetama selle aasta rekordiliste majandustulemustega, kuid kütuse kallinemine ja kulude suurenemine ähvardavad firmade tulusid, sundides neid piletihindu tõstma, teatas Rahvsuvaheline õhuliikluse Assotsiatsioon (IATA). Maailma lennufirmasid ühendava assotsiatsiooni peadirektor Pierre Jeanniot ning Saksa lennufirma Deutsche Lufthansa AG ja Swissairi juhid vihjasid ühisel pressikonverentsil, et kütuse hinna tõus toob peaaegu kindlasti kaasa piletite hinna tõusu.

Tsaari-Vene võlakirjade omanikud suurendavad survet

Paljud väikeinvestorid pankrotti viinud Tsaari-Venemaa võlakirjadesse investeerinute järeltulijad Prantsusmaal avaldavad Venemaale survet võlakirjad väja lunastada. Venemaa kavatseb lähinädalatel emiteerida eurobonde kuni 500 miljoni dollari väärtuses, mis on riigi esimene laen rahvusvaheliselt kapitaliturult pärast 1917. aasta revolutsiooni. Tsaariaegsete võlakirjade omanikud aga löövad häirekella ning soovitavad mitte usaldada riiki, mis ei ole varasemaid võlakohustusi täitnud.

EBRD investeerib Kesk- ja Ida-Euroopa kindlustusärisse

Euroopa Rekontsruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) investeerib koos loodava erifondiga Kesk- ja Ida-Euroopa kindlustussektorisse, et aidata kaasa sealse kindlustus- ja pensionikindlustusturu arengusse. Arvestades kindlustus- ja pensionisektori kasvavat tähtsust Ida-Euroopas, investeerib EBRD kuni 25 miljonit USA dollarit. Loodav fond NEIV, mis spetsialiseerub investeeringutele väikestesse ja keskmise suurusega kindlustuskompaniidesse, investeerib kuni 75 miljonit dollarit.

IMF nõuab leevi kaitsmist

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) nõuab Bulgaarialt kontrolli jäigendamist valuutaturgude üle ja rahvusvaluuta kiire kursilanguse peatamist. Kirjas president Zhelyu Zhelevile rõhutas IMF-i juht Michel Camdessus vajadust kehtestada range kontroll valuutadiilerite üle, nii nagu seda tegid Eesti, Leedu ja Argentina, ütles presidendi nõunik Kiril Velev.

Bulgaaria valuuta kurss langes esmaspäeval 245,87 leevini dollari suhtes, võrrelduna 71 leeviga aasta alguses. IMF-i hinnangul on leevi järsk odavnemine otseselt seotud valitsuse suutmatusega erastada finatstaskustes ettevõtted.

Venemaa impordib vilja

Venemaa tänavune viljasaak on üks viimase kolme aastakümne madalamaid, mistõttu kaubandusringkonnad on hakanud spekuleerima mõttega, et Moskva võib olla sunnitud maailmaturult vilja sisse ostma, et toita ära sõjavägi ning provintsid. Venemaa tänavune viljasaak on umbes 74,6 miljonit tonni, kusjuures kvaliteetset leivavilja on saagi hulgas vähe ning ka möödunud aasta kesisest saagist ei ole praktiliselt midagi järel.

Ungari lubab kiirendada erastamist

Ungari rahandusminister Peter Medgyessy ütles, et riigivarade erastamist tuleb kiirendada ning see protsess peaks lõppema 1997. aasta lõpuks. Samas märkis minister, et forint ei tohiks edaspidi devalveeruda rohkem kui 1,2 protsnti kuus. Ungari on erastanud üle 70 protsendi riigifirmadest. AP - STT/Reuter/AP/Baltic News Service