„Neid sadmeid paigaldatakse tänasel päeval päris palju. Peamiseks survestajaks ettevõtetele nende seadmete paigaldamise osas on ju maksu- ja tolliamet, kelle jaoks neid andmeid ka tavaliselt kogutakse ("sõidupäevik"). Seega, kui soovite lahata andmete kogumise probleemi sõidukite telemaatikaseadmete teemal, siis selle peamiseks süüdlaseks ja tellijaks on ju maksu- ja tolliamet, kellele meie riigis on ju kõik lubatud nii jälgimine kui ka jälitamine,” leidis üks Ärilehega rääkinud ettevõtja.

„Minu arvates peaks andmekaitseinspektsioon pöörduma selle probleemi puhul otse maksu- ja tolliameti poole, kes otseselt ettevõtetelt nõuab isikuandmete töötlemist ja neile esitamist,” lisas ta.

Maksuameti pressiesindaja Rainer Laurits kinnitas Ärilehele, et nad ei ole suhtluses maksumaksjaga ega avalikkusega kunagi rõhutanud, et GPS kuidagi eelistatum lahendus oleks sõidupäeviku pidamisel.

„Ka käibemaksuseadus ei kehtesta konkreetseid tõendamise nõudeid, seega GPS ei ole kohustuslik. Tavaliselt on GPS erasektoris kasutusel pigem ettevõtjate enda initsiatiivil, et kontrollida oma vara kasutamist või korraldada paremini autodega seonduvat logistika,” lisas ta.

Seda, kas GPSi seadmete kasutamisel on isikuandmete kaitse tagatud, on Lauritsa sõnul pädev ütlema AKI ning isikuandmete töötlemisel lähtub ka maksuamet AKI juhistest.

Ärileht kirjutas täna, et andmekaitse inspektsioon on autode jälgimisteenust pakkuvad firmad terava tähelepanu alla võtnud.

Täpsemalt öeldes on andmekaitse inspektsioon algatanud omaalgatusliku seire, et saada ülevaade isikuandmete töötlemisest telemaatikateenust osutavates ettevõtetes. Seire puudutab eelkõige sõiduautode, raskeveokite ja busside jälgimist