Maksuamet keskendub käibemaksupetturite ja ümbrikupalkade maksjate tabamisele
“Kuna suurimad rikkumised on seotud käibemaksupettustega, siis kindlasti paneme rõhku käibemaksupettuste ärahoidmisele, selleks on oluline arvevabrikute tegevuse tõkestamine ning nende kasutajate kontrollimine,” rääkis maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ameti Päevaleht Online`ile saadetud teates.
Samuti on selle aasta teisel poolel suurema tähelepanu all nn ümbrikupalga maksjad. Veermäe sõnul on kontrollide arvu plaanis suurendada.
Amet viis aasta esimesel kuuel kuul läbi üle 7200 maksukontrolli ning määras juurdetasumisele kuuluvaid makse üle 330 miljoni krooni.
Esimesel poolaastal esines kokku 263 juhtumit, mil käibemaksukohustuslaste registrisse soovisid registreeruda isikud, kes ei omanud tegelikku ettevõtlust.
Ümbrikupalga vastases võitluses valis maksukontroll aasta alguses välja 1000 kõrge ümbrikupalga riskiga ettevõtet.
Ettevõtetele saadeti märgukirjad, milles informeeriti neid töötajatele tehtud väljamaksete madalast konkurentsivõimest võrreldes piirkonna ja tegevusala keskmistega, mis võib viidata töötajatele mitteametlike väljamaksete tegemisele.
“Märgukirjade saatmise puhul on tegemist olulise meetmega maksu- ja tolliameti kontrolli tegevussuunas ning mitteametlike palkade maksmise tõkestamisel. Maksude maksmist parandas pärast teavitamist 46% kirjasaajatest.” selgitas Veermäe.
Erinevatest meetoditest osutus efektiivseimaks variant, kui märku anti nii ettevõttele kui ka tema töötajatele - sellistest ettevõtetest parandas oma maksukäitumist 56% ning kirjale ei reageerinud 36%.
