Enne kui Linda Line’i kaubamärki kasutav hooajaliselt töötav laevafirma Lindaliini AS saneerimisse läks, ulatusid ettevõtte võlad kümne miljoni euroni. Sellest 1,4 miljonit eurot oli maksuvõlg maksu- ja tolliametile. 2013. aasta lõpus algas Lindaliini saneerimine, millega maksuamet nõustus poolteise miljoni eurost võlga vähendama 100 000 euroni. Siinkohal tuli mängu nüanss, millega ettevõtte omanikud ei arvestanud. Nimelt oli Lindaliini üks omanikke, tegevjuht Enn Rohula enne saneerimist sõlminud n-ö solidaarse käenduslepingu, millega tagas firma võlgade ajatamise 670 000 euro ulatuses. Kui maksuamet oli firma võlgu kümme korda vähendanud, jäi endiselt üles Rohula käendus, sest saneerimisseadus ütleb, et saneerimiskavaga kujundatakse ümber ainult põhivõlgniku (Lindaliini AS-i) kohustused, käendaja (Rohula) võlga sellega ümber ei tehta. Sellest lähtus otsustades ka riigikohus.

Erinevad tõlgendused

Riigikohtu hiljutine otsus on pretsedent, sest varem ei ole käendajalt ettevõtte võlgu riigikohtu otsusega sisse nõutud. Kuid maksuamet on seadust varemgi rakendanud ja nüüd ka kohtuvaidluses kinnitust leidnud. „See on ebareaalne summa ja otsusena ebaõiglane. Kui firma on saneerimise läbinud ja võlgu enam ei ole, siis kuidas nüüd käendaja peaks tasuma summasid, mis olid kokku lepitud ammu enne saneerimisprotsessi,” ütles Rohula. Ta lisas, et hakkas solidaarseks käendajaks üksnes seetõttu, et firmal jäi tagatistest puudu. „Maksuametist kinnitati veel toona (2013. aastal – toim), et kunagi ei ole sellist käendust kelleltki sisse nõutud.” Ka Rohula kaitsja vandeadvokaat Eerik Entsik ütleb hagi vaidlustamises, et „hagi on põhjendamatu, pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega”.

Enn Rohula Foto: Raul Mee/Äripäev

Maksuamet aga kinnitas, et käendaja Rohula puhul jäi maksuhalduri nõue püsima esialgses ulatuses, sest selline regulatsioon kehtib saneerimisseaduses juba 2008. aastast. „Solidaarset vastutust omavate isikute kohustusi ei kujundata ümber seetõttu, et nende kohustuste püsimajäämine annab võlausaldajale täiendava motiivi saneerimiskavaga nõustumiseks. Seega kaitseb selline põhimõte võlausaldajat ja võimaldab samal ajal võlgnikul saavutada majandusraskuste ületamiseks täiendavaid kokkuleppeid,” ütles maksuameti tulude osakonna talitusejuhataja Airi Jansen-Uueda.

Käenduskohustuse võtmist tuleb alati kriitiliselt kaaluda ja hinnata, kas seda ollakse võimeline ka täitma.

„Käendaja peab alati arvestama, et võlausaldaja võib sellist kohustust sisse nõuda. Seetõttu tuleb käenduskohustuse võtmist alati kriitiliselt kaaluda ja hinnata, kas seda ollakse võimeline ka täitma, sest käendaja vastutab kogu oma varaga.” Maksuamet ei kommenteerinud, kuidas kõnealust maksuvõlga sisse nõudma hakatakse, sest tegemist on maksusaladusega. Rohula märkis, et loodab ametiga kompromissile jõuda. Kas see tähendaks eraisiku võla saneerimist-kustutamist, Rohula ei täpsustanud.

Kohtuotsus ei mõjuta

Kuna Rohula oli Ärilehega suheldes mures, et hiljutisest kohtulahendist kirjutamine võib vähendada täna, 24. märtsil algaval hooajal Linda Line’iga reisijate hulka, siis rõhutab Ärileht, et riigikohtu otsusel ei ole otsest seost laevafirma toimimisega. See tähendab, et kohtuotsus ei mõjuta ka Linda Line’i graafikut.

2014. aastal toimus Lindaliini saneerimine, mille käigus kanti maha nõudeid summas 7,26 miljonit eurot. Allesjäänud nõuded ajatati saneerimiskava järgi kümneaastasele makseperioodile.

Nüüdseks kuulub 80% ettevõttest Tise Fundile (endine Ferry Services OÜ), mille taga on firmade päästmisega ennegi tuntust kogunud Tartu ärimees Janek Veeber ja Urmas Sardis.

20% kuulub Lindaliini juhatajale Enn Rohulale.