Nende töötajate hulk, kelle palk ületab 8000 krooni, on kahe aastaga kasvanud neli protsenti. Üldse on maksu- ja tolliameti hinnangul palk tõusnud ligi veerandil töötajatest.

Maksu- ja tolliameti teabeosakonna analüüsitalituse juhataja Jaanus Laane põhjendab seda situatsiooni muutusega tööturul. “Tööandja ja töötaja jõupositsioonid on vahetunud,” märkis ta, täpsustades, et töötajal on võimalus tööandjale palka dikteerida.

Rohkem kui 60 protsendil töötajatest tõusis palk ühe palgaastme võrra, ligi 15 protsenti oli neid, kes liikusid palgaredelil ülespoole mitu astet korraga.

Ligikaudu kaheksa kuni üheksa protsenti töötajaskonnast moodustasid need, kelle palk möödunud aastal ühe astme võrra langes.

Kõige rohkem

Kõige rohkem (24,9 protsenti) on Eesti tööjõuturul inimesi, kelle palk on 5000–8000 krooni. Peaaegu sama palju (24,1 protsenti) on neid, kes teenivad 3000–5000 krooni kuus. Nende osakaal on viimased kolm aastat enam-vähem muutumatuna püsinud.

Järjest kasvab nende inimeste hulk, kellele makstakse 5000–8000, 8000–12 000 ja rohkem kui 12 000 krooni palka. “Tõusvas joones liiguvad praegu kaks hetkel kõige kõrgemat palgagruppi,” märkis Laane.

Ühes palkade tõusuga on vähenenud nende inimeste hulk, kes teenivad oma esimesel töökohal 1000–3000 krooni. Mõnevõrra tuli juurde inimesi, kelle esimene töötasu jääb keskmisse või kõrgemasse palgagruppi. “Noored spetsialistid väärtustavad ennast rohkem,” põhjendas Jaanus Laane.

Maksu- ja tolliamet peab palkade kasvu üheks põhjuseks ka ümbrikupalkade vähenemist, millele viitab järkjärguline liikumine madalamast palgagrupist kõrgematesse. Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe ütles, et selle tendentsi põhjus on inimeste surve tööandjale ametliku palga saamiseks, milleta ei saaks näiteks laenugi võtta.

Veermäe sõnul tõusiski palk just neis palgagruppides, kus ümbrikupalga maksmise risk oli kõige suurem. Neid gruppe hoidis maksuamet ka luubi all.

Eelkõige esineb ümbrikupalga maksmist ehituses, teeninduses ja jaekaubanduses.

Palgagrupid

Töötajad on keskmise kuusissetuleku järgi ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil kinnitatud brutopalga põhjal jaotatud kuude palgagruppi:

•• alla 1000 krooni;

•• 1000–3000 krooni;

•• 3000–5000 krooni;

•• 5000–8000 krooni;

•• 8000–12 000 krooni;

••üle 12 000 krooni.

•• Igal aastal liigub kolmandik töötajatest ühest palgagrupist teise.

•• Veerand töötajatest liigub kõrgematesse palgagruppidesse.

•• Sellega kaasneb kogu töötajaskonna järkjärguline liikumine kõrgematesse palgagruppidesse.

Allikas: maksu- ja tolliamet